Tartu ülikoolis on võimalik õppida 24 erineval võõrkeelsel õppekaval – arstiteadusest rahvusvahelise õiguseni. Nii nagu ikka tuleb ka nendel õppekavadel teadmiste omandamiseks lugeda erialakirjandust, kuid Tartu ülikooli raamatukogu direktori Martin Halliku sõnul kõikidele soovijatele raamatukogul õpikuid täna pakkuda pole.

"Kui vaatame seda, palju meil on õpikuid ühe üliõpilase kohta, siis eestikeelsete õpikute puhul on meil suhe olnud üldiselt 1:5le. Viimastel aastatel on langenud see 1:7le. Ingliskeelsete õppekavadega on olukord oluliselt keerulisem. Seal on meil suhtarvuks hetkel 1:20le," nentis Hallik.

Normaalseks võiks pidada aga olukorda, kus suhtarv on viis korda väiksem ehk kahekümne üliõpilase asemel jagaksid ühte õpikut neli tudengit. Olukorra põhjus on lihtne. Raamatukogu saab õpikute soetamiseks kasutada ainult ülikooli eraldatud raha. Seda jääb aga aastast aastasse vähemaks.

Näiteks kui eelmisel ja üle-eelmisel aastal küündisid eraldise summad veel 250 000 euroni, siis sel aastal jääb eraldis 200 000 euro kanti. Muude kulude kõrval jääb nii eesti- kui ka võõrkeelsete bakalaureuse - ja magistriõppe ainete jaoks vajaliku õppekirjanduse soetamiseks aastast umbes 80 000 eurot, mida on vähe.

"Õpikute hind on tõusnud. Täna on meil keskmise ingliskeelse õpiku hind 58 eurot. See on iga aasta 5 – 10 protsenti tõusnud. Ingliskeelse õppekava õpikutekomplekti kogumaksumus jääb 25 – 26 tuhande euro vahele," lisas Hallik.

Digitaliseerunud maailmas ei lahenda võõrkeelse õppekirjanduse puudumise probleemi ka e-õpikute variant. Halliki sõnul on virtuaalsel õppekirjandusel võrreldes paberraamatuga kaks korda suurem käibemaks ning küsimärke on teisigi. "Näiteks ühele konkreetsele õpikule saab juurdepääsu 25 üliõpilast üheks konkreetseks semestriks ehk see tuleb osta uuesti järgmisel, ülejärgmisel semestril, jne," tõi Hallik näite.

Tartu ülikooli õppeprorektor Mart Noorma sõnas, et õpikute puudus on suur murekoht ja ka ülikooli huvides on suhtarvu ühe õpiku kohta vähendada, kuid raha eraldamisel ei saa mööda vaadata faktist, et ressursid on siiski piiratud.

"Reaalses maailmas peame me hakkama saama reaalse rahaga ja nii palju, kui eesti maksumaksjal on võimalik raha kõrghariduse-teaduse jaoks eraldada, nii palju saame me eraldada. Samal ajal ei saame ära unustada, et raamatukogu remonti läheb praegu miljoneid," lisas Noorma.