Ühe minuti loeng: miks on võrkpall intelligentide mäng? ({{commentsTotal}})

William Morgani 1895. aastal leiutatud võrkpallimäng nõuab sportlaselt head tehnikaoskust, kiiret reageerimist, kehalist võimekust, eelkõige kiirust ja plahvatuslikku jõudu, koordinatsiooni ja võrkpalluritele sobivat kehaehitust, leiab Tallinna ülikool loodus- ja terviseteaduste instituudi võrkpalli dotsent Raini Stamm.

Uuringute tulemusena on selgunud, et edukamad võrkpallurid kuuluvad 5SD pikkuse ja kaalu klassifikatsiooni alusel suurte ja leptomorfsete kehaehitusklassi. Nad on lühikese antitsipatsiooniajaga kiired reageerijad, hüppavad kõrgele, omavad tugevat löögikätt ja oskavad vastase mängu lugeda. Näiteks avaldab blokeerimise edukusele kõige suuremat mõju mitte mängija pikkus ega hüppekõrgus, vaid liikumiskiiruse taju, reaktsioonikiirus ja hüppe ajastamine.

Ülioluline on luua võistkonnas ka selline psühholoogiline kliima, mis toetub vastastikusele usaldusele, üksteise mõistmisele ja ühtekuuluvusele. Kui võistkonna vaim ja tahe on kõrge, võib võita endast ka tugevamat võistkonda.

Seetõttu on võrguga mänge nagu tennis, sulgpall, võrkpall peetud läbi aegade intelligentide mänguks, kuna siin tuleb oma vastasest üle olla, mitte toore jõu ja füüsilise kontakti abil, vaid taktika, mõistuse ja kavaluse kaudu.

Tänaseks on maailmas Rahvusvahelise Võrkpalliföderatsiooni andmetel 800 miljonit võrkpalliharrastajat ja FIVB-sse kuulub 218 liikmesriiki, kus toimetab 200 miljonit aktiivset mängijat.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Rein Ahas.
Novaatori järelhüüe professorile

Rein Ahas, elu tulevikulinnasNovaatori järelhüüe professorile

“Tulevikulinn on see, mis tõmbab ligi talente. Need on justkui talentide linnad – talendid lähevad sinna, sest seal on parim elu- ja loomekeskkond,” kirjeldas Tartu ülikooli inimgeograafia professor Rein Ahas möödunud suvel, kui jalutasime ringi Tartus rahvusarhiivi vastavalminud majas. Selle sama maja töötajate liikumismustrite muutust oli Ahase töörühm äsja uurinud.

Els Heinsalu

Eesti teaduse fenomen: vabanemine. Els Heinsalu

EV 100. aastapäeva puhul iseloomustab sel nädalal iga päev üks Eesti teadlane mõnda oma hinnangul Eesti teaduse jaoks tähendusrikast sündmust, nähtust või isikut. Keemilise ja bioloogilise füüsika Instituudi vanemteadur, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia president Els Heinsalu räägib Eesti teaduse vabanemisest.

Paljud doktorandid veedavad suure osa oma õpingutest laboris.

Kriitiline uuring: mis tööd teevad doktorikraadiga inimesed?

Tartu ülikooli majandusteaduskonna teadlaste uuringust tuleb välja, et doktorikraadi kaitsnutel on raskusi soovitud erialase töö leidmisega. Veel enam, ligi 1 protsent kõikidest uuringus osalenud doktoritest on töötud. Kas Eestis on potentsiaali igal aastal kraadi kaitsva umbes 200 doktori rakendamiseks?

eesti 100. sünnipäev
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: