Atlas kaardistab liigikao põhisüüdlased ({{commentsTotal}})

Üleilmastunud maailmas avaldab praktiliselt iga tarbimisotsus survet tuhandete kilomeetrite kaugusel asuvatele ökosüsteemidele. Rühm teadlasi on nüüd kokku pannud atlase, mis kaardistab pea iga riigi tarbimise mõju teiste riikide bioloogilisele mitmekesisusele. Töörühm loodab, et ettevõtmine võiks aidata fokusseerida liikide kaitseks tehtavaid jõupingutusi.

''Tahtsime siduda liigikao üleilmse majandusmudeliga, et välja nuputada, kuidas seondub see erinevate tarbekaupade ja laiemalt üleilmsete turustusahelatega. See polnud muidugi väga sirgjooneline ja tõenäoliselt vaieldakse üksikasjade üle veel pikalt,'' märkis uurimuse esimene autor Daniel Moran ERR Novaatorile. Katse pakub kontrasti rahvusvahelise looduskaitseliidu traditsioonilisele lähenemisele. Organisatsioon otsustas punast nimekirja koostades juba algusest peale, et hakkab tegelema vaid liike ohustavate vahetute ohtudega ja ei tee katset siduda seda konkreetsete ettevõtete ja tööstusega.

Arvestades, et näiteks 2012. aastal võis umbes kolmandiku liigikaoga seonduvatest ohtudest kanda rahvusvahelise kaubanduse arvele, on St Louis' Washingtoni ülikooli järeldoktori hinnangul sellel aga omad eelised. ''Kui oled suur rahvusvaheline ettevõte, võib olla sinu huvides välja selgitada, kui suur on sinu bioloogilise mitmekesisuse jalajälg ühes või teises riigis, et teha pingutusi selle vähendamiseks piirkondades, kus on sinu mõju kõige suurem,'' mõtiskles Moran. Atlase formaat aitaks tema hinnangul bioloogilise mitmekesisuse vähenemisega paremini suhestuda ka valitsusvälistel organisatsioonidel ja tavainimestel – probleem pole nende jaoks enam sedavõrd abstraktne.

Näiteks Euroopa Liidu riikide tarbimine avaldab kõige suuremat mõju Aafrikale, eriti Etioopiale, Marokole, Zimbabwele ja Madagaskarile. Sarnaselt ülejäänud tööstusriikidele on selle jalajälg võrdlemisi suur ka Kagu-Aasia riikides, mis on ise hetkel tugevas majanduskasvu faasis. Näiteks Saksamaa tarbimisotsused mõjutavad otseselt 611 ohustatud liigi heaolu.

Euroopa Liidu sisese kaubavahetuse mõju on seevastu suhteliselt tagasihoidlik. Põhjus on proosaline. ''Euroopa kaotas suurema osa oma liigilisest mitmekesisusest juba sajandite eest. Enamikes riikides pole enam suurt midagi hävida,'' nentis ökoloog. Seevastu näiteks troopilise vihmametsaga kaetud riikides, kus on bioloogiline mitmekesisus endiselt kõrge, näiteks Paapua Uus-Guineas, jätab sellele tugeva jälje sisuliselt iga ekspordiartikkel.

Euroopas on üheks suuremaks erandiks on Ibeeria poolsaar sh Hispaania ja Portugal, mis ei kujuta endast küll ''värviliste lindudega täidetud džunglit'', kuid on sellele vaatamata üks Lääne-Euroopa viimaseid metsiku loodusega täidetud varjupaiku.

Kokku selgus ligikaudu 6800 ohustatud liigi ohuallikate kaardistamisel, et kõige enam ohustab nende heaolu põllumajanduse ja metsandusega seonduvad tegevused ehk toidu ja kiu tootmine. Kõik, mis on seotud maakasutuse ja uudismaadega. ''Kõige ilmsemaks näiteks on riisipõldude rajamine. Sojaga on juba keerulisem, kuna seda söödetakse kariloomadele, mida siis omakorda eksporditakse ehk selle tootmist on juba raskem konkreetsete ettevõtetega siduda,'' sõnas Moran. Olulisel kohal on elupaikade killustumine nagu ka üldine maakasutuse muutus.

Ökoloog loodab, et atlas võiks tõhustada liigikaitset. ''Atlase saab hõlpsalt ringi keerata. Näiteks Brasiilia saab vaadata, millised riigid on selle toodete ja tooraine lõpptarbijad. See annaks eksportivatele riikidele mõjuva argumendi, millega liigikaitse parandamiseks nende südametunnistusele koputada,'' mõtiskles ökoloog. Mõnel juhul võiks ohu oluliseks vähendamiseks piisata juba paari riigi koostööst.

Atlast kirjeldatakse ajakirjas Nature



Teaduspreemia laureaat Agu Laisk.

Eesti teaduse fenomen: konnatiiklus. Agu Laisk

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul iseloomustab sel nädalal iga päev üks Eesti teadlane mõnda oma hinnangul Eesti teaduse jaoks tähendusrikast sündmust, nähtust või isikut. Tartu Ülikooli emeriitprofessor, Eesti Teaduste Akadeemia liige ja tänavune teaduse elutööpreemia laureaat, fotosünteesi uurija Agu Laisk räägib Eesti teaduse konnatiiklusest.

Paljud doktorandid veedavad suure osa oma õpingutest laboris.

Kriitiline uuring: mis tööd teevad doktorikraadiga inimesed?

Tartu ülikooli majandusteaduskonna teadlaste uuringust tuleb välja, et doktorikraadi kaitsnutel on raskusi soovitud erialase töö leidmisega. Veel enam, ligi 1 protsent kõikidest uuringus osalenud doktoritest on töötud. Kas Eestis on potentsiaali igal aastal kraadi kaitsva umbes 200 doktori rakendamiseks?

eesti 100. sünnipäev
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: