Paljude loomaliikide langus sai alguse tööstuslikust pöördest ({{commentsTotal}})

Mõnedki teadlased on hakanud väitma, et maakeral on alanud kuues suur eluslooduse väljasuremise laine, põhjuseks inimeste tegevus. Nüüd teatab rühm hiina ja ameerika teadlasi, et nende arvestuse järgi algas selgroogsete loomade arvukuse kiire langus juba 19. sajandi lõpus, kui industrialiseerumine on kõige täiemas hoos.

Just industrialiseerumine, tööstuse areng on uurimuse autorite sõnul kõige usutavam põhjus, miks hakkas tollal paljude selgroogseliikide arvukus kahanema. Selgroogsed on suur loomarühm, millesse kuuluvad kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad.

Haipeng Li Hiina Teaduste Akadeemiast analüüsis kolleegidega läbi tuhandeid teadusartikleid ja noppis nendest geeniandmeid 2764 loomaliigi kohta, kellest peetakse umbes kuutsada ohustatuks. Nad koostasid populatsioonigeneetilise arvutimudeli, mis näitas, millal ühe või teise liigi arvukuslangus algas. Selgus, et ohustatud liikide arvukus on viimase 120 aasta jooksul kahanenud keskmiselt 25 protsenti iga kümne aasta kohta.

Liigi arvukuse langedes kahaneb ka liigi geneetiline mitmekesisus. Li ja kaasautorid kirjutavad Ameerika Ühendriikide Rahvusliku teadusakadeemia toimetistes toimetistes, et looduskaitses tuleks üksikute liikide geenirikkuse alalhoidmise kõrval rohkem keskenduda ökosüsteemide ja elupaikade kaitsele.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Teaduspreemia laureaat Agu Laisk.

Eesti teaduse fenomen: konnatiiklus. Agu Laisk

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul iseloomustab sel nädalal iga päev üks Eesti teadlane mõnda oma hinnangul Eesti teaduse jaoks tähendusrikast sündmust, nähtust või isikut. Tartu Ülikooli emeriitprofessor, Eesti Teaduste Akadeemia liige ja tänavune teaduse elutööpreemia laureaat, fotosünteesi uurija Agu Laisk räägib Eesti teaduse konnatiiklusest.

Paljud doktorandid veedavad suure osa oma õpingutest laboris.

Kriitiline uuring: mis tööd teevad doktorikraadiga inimesed?

Tartu ülikooli majandusteaduskonna teadlaste uuringust tuleb välja, et doktorikraadi kaitsnutel on raskusi soovitud erialase töö leidmisega. Veel enam, ligi 1 protsent kõikidest uuringus osalenud doktoritest on töötud. Kas Eestis on potentsiaali igal aastal kraadi kaitsva umbes 200 doktori rakendamiseks?

eesti 100. sünnipäev
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: