Teadus kolme minutiga: Kristi Krebs ja geneetikaga allkirjastatud ravimiretsept
Ravimeid tehakse hetkel keskmisele inimesele. Inimeste ainulaadsuse tõttu ei tea seetõttu ka arst ravimit välja kirjutades, kas ja kuidas see patsiendile üldse mõjub. Tartu ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia doktorant Kristi Krebs uurib, miks reageerivad inimesed ravimitele erinevalt ja kuidas kasutada neid teadmisi edaspidi ravimisel.
On selge, et sama ravim samas annuses pole kõigile lahenduseks. Üks võti probleemi lahendamiseks peitub ongi farmakogeneetikas Kaardistades DNA-s kõik ravimi vastust mõjutavad geneetilised muutused, saab ette ennustada, kuidas võiks inimene ravimile reageerida.
Juba praegu on Eesti geenivaramus olemas kümnete tuhandete inimeste geneetiline info, ravimite tarvitamisandmed ja biopanga küsimustiku andmed, kus on lisaks üldisele infole öelnud ka inimesed ise, kas neil esineb ravimitega kõrvaltoimed. Kõik andmed koos võimaldavad analüüsida ja otsida, kas leitud geneetiliste muutuste tulemusena esineb inimestel kõrvaltoimeteks suurem võimalus või milline annus neile paremini mõjub.
Kõik taolised andmed saaks panna tulevikus juurde inimeste terviseandmetele, mistõttu teaks arst täpselt, milline ravim teeb head ja milline halba. Seega kirjutataks tulevikus inimestele välja täpselt see ravim, mis mõjub neile kõige paremini ja toimib kõige tõhusamalt.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
