''Tuginedes rahvusvahelistele teadusuuringutele annavad suhkruga magustatud joogid (toidurühmana) suurima osatähtsuse toidust saadavast energiahulgast. Nende tarbimisel on kehakaalu kasvuga tugevam seos kui ühegi teise toidu või joogi tarbimisel,'' nentis sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna nõunik Kristina Köhler Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) juhendamisel koostatud analüüsi esitlusel.

Rahvatervise osakonna peaspetsialist Sille Pihlak märkis, et Eestis on üha suuremaid probleeme nii vähese liikumise kui liigse kehakaaluga. ''2014. aastal olid enam kui pooled täiskasvanud ülekaalulised. WHO prognoos on, et kui me mingeid meetmeid kasutusele ei võta ja kõik jätkub samamoodi, nagu hetkel on, siis 2025. aastaks võib olla ülekaaluliste protsent juba üle 60,'' nentis Pihlak. Kriitiline on olukord ka laste seas – näiteks 6—9aastaste seas on ülekaaluline pea iga kolmas. Osaliselt võib selles süüdistada suhkruga magustatud jooke.

Esitlusel nenditi, et inimesed alahindavad sageli jookides leiduvate kalorite hulka. See viib aga nende ületarbimiseni. Suhkruga maitsestatud jookide tarbimist on seostatud muu hulgas ülekaalulisuse, rasvumise, erinevate ainevahetushäirete nagu ainevahetussündroom ja II tüüpi diabeet; südame-veresoonkonna haiguste, mitmete vähitüüpide, depressiooni ja halvenenud suuõõne tervisega noorukieas.

Uuringute põhjal mõjutab suhkruga magustatud jookide tarbimist lisaks otseselt turundustööle ka nende kättesaadavus kodus ja koolis ning lapsevanemate tarbimiskäitumine. Paraku pole samal ajal teadmised magustatud jookide kahjulikest tervisemõjudest kuigi head, seda eriti lapsevanemate seas. Lisaks avaldab nende tarbimisele mõju hind.

Sotsiaalministeeriumi, tervise arengu instituudi, Tartu ülikooli ja Lääne-Taani ülikooli koostöös valminud tõenduspõhises ülevaates suhkruga magustatud jookide tarbimisest ja selle põhjustatud tervisekahjude vähendamisest keskendus neljale erinevat tüüpi sekkumisele, mis võiks viia suhkrustatud jookide tarbimise vähenemiseni. Töö põhines 19 varem avaldatud süstemaatilisel analüüsil. Viimased omakorda haarasid 442 uuringut.

''Neile tuginedes võib öelda, et kõrge suhkru, rasva ja soola sisaldusega toidu reklaamimise piiramine on poliitikameede, mis on ettevaatusabinõuna õigustatud. See aitab muuta toitumiskäitumisega ja lastele kohase toitumisega seotud ühiskondlikke norme,'' kinnitas Köhler. Lastele avaldatava reklaamisurve vähendamiseks soovitatakse kehtestada piiranguid seadusandlikul tasandil.

Paremaid tulemusi annab nõuniku sõnul teadlikkuse kasvatamine. ''Lastevanemate pikaajaline nõustamine on ainus meetod, mis on osutunud laste tarbimisharjumuste muutmisel pikas perspektiivis tulemuslikuks,''sõnas Köhler. Nõustamisperiood peaks selleks kestma vähemalt kuus nädalat ja hõlmama otsest kontakti või vähemalt telefoni teel suhtlemist. Kaudse kontakti sedavõrd häid tulemusi ei saavuta. Eriti tulemuslikuks hinnatakse seejuures koolieelikute vanematele suunatud meetmeid. Madalama sotsiaalmajandusliku taustaga rühmades on kasu ka rühmapõhisest lähenemisest.

Otsesed meetodid on taas kaudsetest tulemuslikumad. ''Väga oluline on kaasata lapsevanemad ja et need kestaks pikka aega ehk kuus kuud või enam. Oluline on ka see, et need sisaldaks mitut komponenti ehk nii toitumist kui ka liikumist,'' sõnas Köhler.

Ainult hariduslikud, füüsilise keskkonna muutmist mittesisaldavad sekkumismeetmed toimivad rasvumise ennetamisel halvemini. Samuti ebaõnnestub sagedamini vaid ühele toiduainele keskenduvad meetmed. Teisisõnu tuleb üle vaadata kogu laste toidusedel.

''Nende põhjal võib öelda, et maksud ja subsiidiumid võivad mõjutada tarbimist ja tervisetulemeid, näiteks kehakaalu ja kroonilise haiguste riski. Seda eriti siis, kui maksud on kõrged,'' kinnitas Köhler.

Toote hind peaks tõusma tarbijale 10—15 protsenti. Näiteks kümneprotsendiline hinnatõus vähendab tarbimist 8—12 protsenti. Kõige tõhusam on rakendada üheaegselt mõlemat, et madalama sissetulekuga elanikkonnal oleks tarbimisalternatiive. Nõunik tõi välja, et 80 protsenti hinnapoliitilistest meetmetest olid kulusid vähendavad või kulutõhusad.

''Kõik need vaadeldud poliitikameetmed aitavad mõningal määral vähendada suhkruga magustatud jookide tarbimist, kuid parima tulemuse saavutamiseks peaks rakendama neid üheskoos. Nad kõik aitavad teineteist täiendada ja ühiselt saavutada meie eesmärki, milleks oleks parandada tervisetulemeid,'' lisas Köhler.

Kuigi Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp nõustus, et mitmed meetmed, nagu ühiskonna teadlikkuse kasvatamine, on omal kohal, oli ta hetkel kategooriliselt toiduainete maksustamise vastu. ''Meil pole siiani ühtegi tõsiseltvõetavat uuringut, mis ütleks, et toidu maksustamine või toidu halbadeks või headeks jaotamine, erinevate meetmete kasutamine on mõju avaldanud inimeste tervisenäitajatele. Nii kaua, kuni meil neid tõeseid uuringuid ei ole, siis me kindlasti maksustamise punkti ei toeta,'' laiendas Potisepp.

''Mida me teame ja just Soome näitel, on see et väga kindlalt mindi asendustoodete peale ja seda tehti üsna suurel määral. Me teame, seda et sellise maksu kehtestamine on olnud alati poliitiline otsus ja teha seda "rahva tervise nimel" on suhteliselt küüniline plaan,'' lisas Potisepp.

Sotsiaalministeeriumi asekantsler Maris Jesse kinnitas aga, et roheline raamat pole käskude-keeldude kogu, vaid võimalused inimeste tervise parandamiseks.

Vaata AK uudisklippi: