Ometi võiks seda Japan Times’i uudist korraks vaadata läbi Will Smithiga peaosas linastatud filmi „Olen Legend“ alguse. Stseeni milles uudistediktor räägib inimesi vaevanud vähihaigusest vabastavast uuest viirusel põhinevast rohust. Rohust, mis haarab peagi elukorralduse ohjad enda kätte ja muudab osa elavast loodusest valgust kartvateks, vägivaldseteks mutantideks, kellele meeldib kiusata koeri ja inimesi.

Tavalugemisel võib jääda märkamata, et jaapanlaste välja hüütud uudises ei räägita robotisõpradest inimeste kogunemisest, kuna kohale kutsutakse hoopiski inimesi meenutavad masinad. Seega võiks uudis masinate kokkutulekust muuta närviliseks filmisõpru, kellele võivad meenuda veel Terminatori Skylab, Robocop või Incredible Hulk. Uute valitsejate ajastu algusel peaks ju olema ohutuna näiv käivitav sündmus.

Argine tegelikkus taolist stsenaariumi siiski ette ei näe. Shinzō Abe kabinetis majanduse, kaubanduse ja tööstuse eest vastutav minister Hiroshige Seko rääkis ajakirjanikele, et riik taotleb oma toetusega aidata kaasa robotite uurimisele ja arendamisele kogu maailmas.

Kavas on korraldada erinevatest riikidest pärit robotite vahel võistlusi täpsuses ja kiiruses mitmesuguste teenusvaldkondade ja tööstusülesannete kontekstis. Roboteid võistlema pannes loodavad võõrustajad koondada ühte kokku hetke kõige edumeelsemad ja leidlikumad teostused, stimuleerides kogemuste vahetust ja koostööd veelgi paremate tehisinimeste loomiseks.

Jaapani valitsus koostas eelmisel aastal erinevate valdkondade robotiseerimise strateegia. Tänu vananevale ühiskonnale ja töökäte puudusele sotsiaalses hoolekandes, tervishoius, põllumajanduses ning kalapüügis oli valitsus lahenduste leidmisel sundolukorras. Jaapan on Hiina järel maailmas hangete mahult teiseks suurim robotite ostja.

Rahvusvahelise robootika röderatsiooni andmetel osteti 2013. aastal Jaapanisse peaaegu 30 000 uut robotit, mis oli senise arvepidamise järgi juurdekasvu rekord. Robotite tiheduselt on Jaapan samuti teisel kohal, omades 10 000 inimese kohta 339 „tööl käivat“ tööstusrobotit. Sellesse arvepidamisse ei loeta uusi koduseid robotabilisi ega robotseltsilisi nagu koer Aibo. Robotite tiheduses esimesel kohal on Lõuna-Korea, kus on 10 000 inimese kohta 347 robotit.

Ajas, kohas ja isegi fantaasias kaugena näiv robotite kogunemise teema puudutab ka meid, kes me armastame pidada end veel lihtsateks talupoegadeks. Maailma sidusus toob uued trendid ja tagajärjed ka meie õuele.

Näiteks õnnestus Itaalias, Politecnico Milano kõrgkoolis töötava Elena De Moni juhitud töörühmal demonstreerida robotite ja inimeste sujuvat koostööd kõrge vastutusega tegevusel nagu kirurgiline operatsioon.

Arvestades tervishoius süvenevaid raskuseid rahuldada vananeva ja kauem elava ühiskonna arstiabi vajadusi ning teades robotite olemasolevat ja kiiresti edenevat võimekust, peab töörühma juht tõenäoliseks sattuda mitte enam kauges tulevikus arsti visiidi ajal robotist abilise teenindatavaks.

Ta on veendunud, et tärkav uudne koostöövorm muudab tööjõuturu olukorda, aga usub siiski, et masin ei asendaks arste ega õdesid, vaid hõlbustaks tervishoiutöötajate töist koormust. Kardetavalt jätab Dr De Mori arvestama liberaalse majanduse väsimatu kulude optimeerimise refleksi.

Kuid ärge heituge teadlase väidetest, sest robotid tulevad appi kontrollimaks teadlaste arutelude võimalikke möödalaskmiseid.

Hollandis Tilburgi Ülikoolis loodud robot loeb väsimatult maailmas avaldatud teadusartikleid ja otsib nendest arvutusvigu. Olles läbitöötanud 30 717 artiklit selgus, et umbes pooltes oli vähemalt üks arvestatav viga.

Vead ei olnud juhuslikku laadi. Näiteks kallutas igas seitsmendas teadusartiklis viga tulemusi suunas mis toetas teadlaste väiteid. Veatult võttes oleks piisav pagas tõendeid olnud puudulik. Seega peab omama ja harjutama teaduse lubaduste suhtes kriitilist hoiakut. Mis toob meid kriitikast vaba fantaasia maailma tagasi ja aeg on hakata kartma Jaapanisse kogunevate robotite mässu.