Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Kosmoseteadlane oma teadustööst: universumi närvivõrgustiku uurimine

Elmo Tempel.
Elmo Tempel. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Kuidas tekkis Linnutee galaktika? Just sellisele küsimusele otsib oma teadustöös Tartu observatooriumi vanemteadur Elmo Tempel.

Mis tähtsus on kosmose uurimisel? Elmo Tempeli sõnul on inimene on uudishimulik ja tahab teada, mis on tema ümber ning miks. Tänavune riikliku teaduspreemia nominent on pühendanud oma elu universumi ja selle struktuuri uurimisele.

Üks teadlase eesmärk on leida vastus küsimusele, kuidas tekkis meie ehk Linnutee galaktika? Uuringute tulemused aitavad välja lisaks välja selgitada, kas Linnutee on eriline, arvestades, et siin on elu.

Planeete, kus lisaks Maale võiks olla elu, saab otsida hetkel ainult Linnuteelt, aga kas igas galaktikas võib olla elu? Küsimusele vastamiseks on oluline teada, kus galaktikad universumis paiknevad, selleks omakorda tuleb mõista, milline näeb välja Universumi suureskaalaline struktuur.

Eesti Apple? Ühesõnaga – edulugu

Tempeli teadustöö tulemusel rihib Eesti kosmoloogias sihikindlalt maailma esiritta, sest meetod, mille Eesti astrofüüsik koos oma meeskonnaga galaktiliste filamentide otsimiseks ja tuvastamiseks välja töötas, on matemaatiliselt üks keerulisematest ja usaldusväärsematest. Võrreldes kahe aasta taguse ajaga, mil Tempel sai noore teadlase preemia, on uurimismeeskonna teadmised universumi struktuuri ahelatest oluliselt paranenud.

Tempeli uurimisvaldkond on galaktilised filamendid ehk maailmakõiksuse ehituskivid, nagu teadur ise nende kohta ütleb. Universumit võib tema sõnul vaadata kui närvivõrgustikku, mille sõlmedeks on galaktika parved ja neid omakorda ühendavad galaktikate ahelad ehk filamendid.

Filamentide tähtsust universumi struktuuris ja selle arengus on hakatud detailselt uurima alles viimase kümnendi jooksul. Suur teene lasub siin just eestlasest astrofüüsikul Elmo Tempelil, kes on üks aktiivsemaid ja juhtivamaid kosmose uurijaid maailmas. Koos temaga pühenduvad täheteadusele mitmed juhtivad teaduskeskused üle Euroopa.

Kosmoloogiast lõikab kasu ka fotograafia

Füüsika, aga ka tehnoloogia arengule tuleb astronoomia väga palju kasuks. Üks näide on konkreetselt fotoaparaadid ja nende CCD vastuvõtjad, mis on alguse saanud taeva pildistamisest. Kosmose uurimise arendamine aitab otseselt kaasa ka igapäevaselt kasutavate tehnoloogia uuenduste sünnile, ehkki seda ainult viitega tavainimese jaoks.

Eesti rahvateaduse lugu

Galaktiliste filamentide uurimine sai alguse samuti Eestist, Tõravere observatooriumist, Jaan Einasto töörühmast ja kuigi tähistaeva uurimise võimalused on aastakümnetega kordades paremaks läinud, on just seal tänapäeval Tartu observatooriumis tehtava töö juured. Täheteaduse üle 200 aastane lugu Tartus ja Tõraveres annab alust öelda, et just astronoomia on Eesti edulugu või kogu rahvusteadus nagu Tempel ise öelda eelistab.

Oma kõige pisematele lastele ütleb Tempel, et tegeleb sellega, mis jääb paljale silmale nähtamatuks – kujuteldava maailmaga. Aastate pikkusest tööst astrofüüsikuna on teadur jätkuvalt innustunud ja hindab lihtsaks hulgalisele matemaatikale võimalust kasutada fantaasiat.

Toimetaja: Marju Himma

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: