Mida peate oma senise elu või karjääri kõige nauditavamateks hetkedeks ning kui palju võivad ühtida need põhjustega, mille pärast teid akadeemikukandidaadiks esitati?

Teaduse poole pealt on kõige nauditavamad hetked need, kui saab mingi uue ja huvitava teadusliku väljakutsega või probleemiga tegeleda. Ma olen õnnelik selle üle, et mul on olnud võimalik tegeleda väljakutsetega, mis mulle naudingut pakuvad. Olen arvamusel, et edu saavutamiseks tulebki tegeleda teemadega, mis sind huvitavad. Seda siis nii teaduses kui ka väljaspool teadust.

Millised on teie valdkonna peamised väljakutsed Eestis ja maailmas tervikuna?

Kuna teadus on rahvusvaheline, siis väljakutsed on ühised nii Eestis kui maailmas tervikuna. Hetkel on planeerimisel mitmed uue põlvkonna vaatlusinstrumendid ja teleskoobid, mis kokku toodavad kümnetes kordades rohkem vaatlusandmeid kui kõik senised teleskoobid kokku.

Üks väljakutse saab olema nende andmete efektiivne kasutus ning uute algoritmide ja analüüsimeetodite väljatöötamine, mis on sobilikud astronoomilistele suurandmetele. Vaatlusandmeid tuleb järjest juurde ja arvutid lähvad aina paremaks, kuid sellega seoses suurenavad ka teadlaste soovid ja ambitsioonid. Teaduslike piiride nihutamiseks on meil alati vaja rohkem ja paremaid vaatlusandmeid ning kiiremaid arvuteid.

Millisena näete te akadeemikute rolli 21. sajandi ühiskonnas ja kui nähtavad peaksid olema nad argielus?

Käesoleva sajandi ühiskond võiks suuresti tugineda teaduspõhisele maailmapildile. Kõik teadlased, kuid eriti akadeemikud saavad selles tugevalt kaasa rääkida.

Mida tähendaks akadeemiku tiitli saamine teile isiklikult ja kuidas see teie elu muudaks?

Akadeemikuks saamine oleks kindlasti suur tunnustus minu senisele teaduskarjäärile. Minu igapäevaelu see otseselt ei mõjutaks kuid ta kindlasti lisab vastutust ning annab tugevama positsiooni kaasa rääkida teemadel, mis mulle korda lähevad. Näiteks eelpool mainitud teaduspõhise maailmapildi levitamine.