Koerad hoomavad kiituse siirust ({{commentsTotal}})

Uurimuse kaasautor Anna Gábor rääkimas uuringus osalenud koera Barackiga.
Uurimuse kaasautor Anna Gábor rääkimas uuringus osalenud koera Barackiga. Autor/allikas: Vilja and Vanda Molnár

Koerad kasutavad sõnade tähenduse ja inimkõne intonatsiooni eristamiseks samu ajupiirkondi kui inimesed, leiavad koerte ajutegevust jälginud teadlased. Töö viitab veenvamalt kui kunagi varem, et inimeste neljajalgsed sõbrad mõistavad korraga nii inimeste poolt kasutatavate sõnade tähendust kui ka alatooni.

''Kui koer kuuleb kõnet, analüüsib ta kuuldavate sõnade emotsionaalset sisu ja tähendust aju erinevates osades, kuid mõnukeskus hakkab tööle vaid juhul, kui nii kõne intonatsioon kui ka tähendus väljendab kiitust,'' selgitas Ungaris Eötvös asuva Lorandi ülikooli etoloog Attila Andics ERR Novaatorile. Teisisõnu tekitavad kiidusõnad koertes naudingut vaid juhul, kui inimene mõtleb siiralt, mida ta samal ajal ütleb või oskab vähemalt oma tegelikke tundmusi oskuslikult varjata.

Andicsi ja ta kaaslaste järeldused põhinevad aju võimsate magnetväljadega pildile püüdva magnetresonantstomograafiga tehtud ülesvõtetel. Teadlased uurisid, millised ajupiirkonnad aktiveerusid 13 koera ajus positiivsete, nagu ''tubli'' ja ''super'', ning neutraalsete, näiteks ''sellegipoolest'' ning tähendust ja tähenduseta sõnade kuulmise peale.

''Inimestega tehtud katsetest on teada, et aju parem poolkera tegeleb peamiselt intonatsiooni ja vasak ajupoolkera sõnade tähenduse lahti mõtestamisega. Meie tulemused näitavad, et sama võib näha koerte puhul,'' märkis etoloog. Paar aastat varem ilmunud töös näitas Andics kolleegidega, et koerad kasutavad emotsionaalse sisuga häälte nagu nutmise ja naermise tõlgendamiseks paremat ajupoolkera. Kattuvust inimeste vastavate ajupiirkondadega nähti ka toona.

Nii võib tema sõnul oodata, et sõnavara ja kõne varjundite mõistmiseks vajalikud närvivõrgustikud pole ainuomased vaid inimestele, vaid neid võib leida ka kõigi nende vahele jäävate liikide ajust. Selle avaldumiseks läheb tarvis vaid sobivat ontogeneetilist keskkonda. Näiteks on vaja koertel perekonda, kus nendega sageli räägitakse ning kuuldav jutt on nende jaoks ka oluline või tähtis.

Kuigi Attila tegi katseid vaid koertega, spekuleerib ta, et sama võib näha ka mitmete teiste liikide puhul. ''Muidugi on see mõneti keeruline. Võid küll näiteks hamstri äärmiselt hoolivasse perekonda panna, kuid ta ei hakka eriliselt hoolima, kus ta elab. Kõik sõltub konkreetsest loomast ja keskkonnast,'' muigas etoloog.

Küll aga rõhutab ta, et inimesed peaksid koerte läheduses oma sõnadega ettevaatlikumad olema. ''Nad ei saa aru mitte vaid sellest, kuidas me asju ütleme, vaid võtavad eelneva kogemuse alusel arvesse ka seda, mida me ütleme,'' sõnas Andics.

Uurimus ilmus ajakirjas Science.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: