Viimased mammutid surid janusse ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Flying Puffin/Wikimedia Commons

Ligikaudu 6000 aasta eest olid mammutid – hiiglaslikud elevanti meenutavad karvased olendid – kadunud pea tervest maailmast. Viimase, Saint Pauli saarel hingitsenud populatsiooni allakäiku lahanud töörühm järeldab nüüd, et loomadele sai saatuslikuks joogivee puudus ja kahanev asuala.

Tegu on esimese korraga, kui teadlastel on läinud korda määrata saarel elanud londiliste täpne väljasuremisaeg ja täpne väljasuremise põhjus. Erinevalt muust maailmast, kus võis kahtlustada mammutite huku põhjustajana ka agarate inimestest küttide kätt, oli Saint Pauli saar pärast Euraasiat Põhja-Ameerikaga ühendanud Beringi maismaasilla kadumist kuni viimase ajani muust maailmast isoleeritud. Pelgalt 110 ruutkilomeetri suurusel saarel elas mammutitega koos vaid käputäis imetajaliike, nagu näiteks polaarrebased.

Pennsylvania ülikoolis töötava Russell Grahami poolt juhitud töörühm lähtus täpse sündmusteahela taastamiseks nelja sorti andmetest – setetes leidunud pärilikkusainest ja mammutite üheks peamiseks mageveeallikaks olnud järve lähistelt kogutud nelja tüüpi seene spooridest. Puursüdamikud võimaldasid aimu saada ka muudatustest taimkattes. Viimaste põhjal sai näiteks järeldada, et mammutid sõid järvekallaste kaldad paljaks, mis kiirendas nende erosiooni ja halvendas joogivee kvaliteeti.

Autorid järeldasid, et maailmamere tõusust tingitud saare pindala vähenemisest poleks mammutite välja suretamiseks piisanud. Küll aga vähendas see saarel leidunud magevee koguse vähenemist. Lisaks otsese januks kustutamiseks kõlbava vee hulga kahanemisele, vähenes sellega kaasnevalt ka mammutitele sobiva asuala ulatus.

Kuigi kuivem kliima ja maailmamere tõus mõjutas maailma toona tervikuna suhteliselt vähe, piisas sellest siiski maailma viimase mammutite populatsiooni välja suretamiseks. Graham märkis kolleegidega, et oli ka joogivee hulga vähenemise mõju ulatusest üllatunud ja lisas, et sellest kiputakse iidsel ajal toimunud väljasuremisi uurides tihti üle libisema. Samal ajal tasub märkida, et Saint Pauli saare saatus ähvardab kliimamuutuste tõttu tänapäeval ka mitmeid Vaikse ookeani saari ja saareriike.

Uurimus ilmus Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: