Ohtlikuks kuulutatud, kuid paljulevinud taimekaitsevahend glüfosfaat võib saada EL-is piirangud
Euroopa komisjoni ettepanekul keelustataks laialt levinud taimekaitsevahendite toimeaine glüfosaadi kasutamine avalikes kohtades nagu pargid ja mänguväljakud, kuid professionaalsesse põllumajandusse jääb paljude teadlaste poolt ohtlikuks kuulutatud aine suure tõenäosusega alles. Liikumine Organic Estonia on aga teinud ettepaneku lõpetada Eestis kõigi mürgiste taimekaitsevahendite kasutamine.
Eesti maaülikooli taimekaitseosakonna juhataja Marika Mänd tõdes, et umbrohutõrjeks kasutatav glüfosaat on küllalt tõhus, kuid teisalt on see aine inimesele ja looduskeskkonnale kahjulik, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Näiteks konnadel võib see põhjustada hermafrodiitsust. Peale selle on Männi sõnul teada, et inimestele mõjub glüfosfaat pahaloomuliste kasvajate teket soodustavalt, nõrgematel juhtudel esineb ainega kokkupuutujatel allergianähte.
Glüfosaadi kahjulikke mõjusid on palju nimetatud, kuid ometi sisaldavad seda ainet suur osa maailmas aga ka Eestis kasutatavatest taimekaitsevahenditest. Et glüfosaadi kasutusluba Euroopa Liidus hakkab lõppema, peavad liikmesriigid 18. mail hääletama selle loa pikendamise üle.
Maaeluministeeriumi taimeterviseosakonna nõuniku Evelin Hillepi sõnul Euroopa Komisjonis valminud eelnõu glüfosaadi kasutamisele professionaalses põllumajanduses piiranguid siiski ei sea ja see jääb järgmiseks üheksaks aastaks kasutusse alles.
"Komisjon on esitanud eelnõu, mis seab [glüfosfaadi kasutamisele] siiski teatavaid piiranguid: näiteks [on kasutamine piiratud] avalikes parkides, aedades, spordi- ja puhkealadel, koolides ja laste mänguväljakute ja tervishoiasutuste läheduses," loetles Hillep.
Marika Männi sõnul võiks alustada sellest, et keelata glüfosaadi kasutamine väljaspool professionaalset põllumajandust, ehk lisaks avalikele kohtadele ka hobiaianduses. Nimelt võivad praegu kõik, kel umbrohi probleemiks, tuua endal poest glüfosiide sisaldavaid preparaate ja neid kontrollimatult laiali pritsida. Suurim oht on keskkonnale on just mürgi ebamõistlik ja ebateadlik kasutamine.
"Praegu reklaamitakse laialt glüfosaati sisaldavat preparaati, mis tapab ühe klikiga võilille. Tegelikkuses toimib glüfosaat nelja kuni kümne päeva jooksul, aga mesilased käivad seal [mürgitatud lillel] kogu aeg peal - glüfosaat kandub mesitarru ja mõjutab mesilaste tervist," rääkis Mänd.
Võrumaal Läti piiri ääres Villikese külas Mäe-Silla talus mesilasi pidav Ahti Leimann ütles intervjuus Mirjam Nutovile, et pestitsiidide vale kasutuse tõttu kaotas ta paari aasta eest oma 32-st mesitarust ligi kolmandiku.
Liikumine Organic Estonia mõtleb aga ühe toimeaine keelustamisest kaugemale. Nimelt on MTÜ liikmed algatanud n-ö mahe-Eesti idee, mille kohaselt võiks kogu Eesti põllumajandus minna üle mahetootmisele. Ühenduse eestvedaja Krista Kulderknupu sõnul võiks üleüldine mahetootmine anda Eestis toodetud toidule maailmaturul väärtusliku kaubamärgi.
"Mahe Eesti on majanduse hoogustamiseks suund ja siht Eesti riigile. Ka enda inimeste tervete ja õnnelikena hoidmiseks. Riigi pindalast on 51 protsenti mets ja kui juba pool on teadaolevalt puhas, peame selle ära kasutama - siinne tooraine on väärindades atraktiivne kogu maailmale," leidis Kuldernknup.
Marika Mänd Maaülikoolist ei usu, et taoline täielikule mahetootmisele üle minemine maailmaturu konkurentsitingimustes kuigivõrd võimalik oleks. Samas tõdeb ta, et praegu on mahedast ja mürgivabast põllumajandusest Eestis küllalt raske rääkida, kuna põllule pritsitud mürk jõuab paratamatul ka naabri põllule.
Toimetaja: Greete Palmiste