Kas tervemad tihased elavad linnas või maal? ({{commentsTotal}})

Rasvatihane.
Rasvatihane. Autor/allikas: Wikipedia.org

Linnud toituvad sageli kergemini kättesaadavast ega näi põrmugi hoolivat toidu kvaliteedist.

Siiski peaks toit lisaks makrotoitainetele, nagu näiteks valgud ja süsivesikud, sisaldama ka vitamiine, mineraalaineid ja erinevaid rasvhappeid, kirjutab Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi Eesti ornitoloogiaühing lehel aasta linnu teadusuudiste rubriigis.

Organismi normaalseks toimimiseks vajalike energiarikaste rasvhapete koostis ja hulk sõltub suuresti toidust ning keskkonnatingimustest. Rootsi Lundi ülikooli teadlased uurisid Malmö linna ja selle lähiümbruse rasvatihaste organismis leiduvaid rasvhappeid ning seostasid saadud tulemusi lindude toidulauaga suvel ja talvel.

Teadaolevalt on see esimene kord, kui linnastumise mõju lindudele on uuritud rasvhapete vaatenurgast.

Talvitavad rasvatihased toituvad põhiliselt seemnetest, suvel aga putukatest. Kuna linna- ja metsamaastik erineb nii temperatuurilt kui ka toiduobjektide poolest – linnas on toit, sealhulgas ka rämpstoit, kergemini kättesaadav kui metsas – eeldati, et erineb ka linnas ja metsas elutsevate lindude organismis sisalduv rasvhapete koostis.

Kehamassi ja mõõtmeid arvestades olid talvel paremas konditsioonis linna rasvatihased, kuid suvel pesitsusajal metsas elutsevad linnud. Selle erinevuse tingib talvise aja linna külluslikum toidulaud, kasvõi lisatoitmise tõttu, ning pesitsusajal metsast leitav kvaliteetsem toit.

Talvitavate ja pesitsevate lindude veri erines ka rasvhapete sisalduse poolest – omega-3 rasvhapete tase oli talvel 30 korda madalam kui pesitsusajal. Omega-3 rasvhappeid leidub ohtralt rasvatihaste peamises suvises toidus – röövikutes. Kuid näiteks ohtralt seemnetes ja pähklites leiduvaid oleiin- ja linoolhapet leiti rohkem sõltumata keskkonnast just talvel, mil linnud on suuresti seemnetoidulised.

Linna ja metsa rasvatihastel varieerus oluliselt ka mitme rasvhappe hulk. Näiteks arahhidoonhapet (omega-6 rasvhape), mis osaleb termoregulatsioonis ja seostub organismis põletike tekkega, leidus rohkem linnas talvitavatel rasvatihastel. Metsas elavatel rasvatihastel oli seevastu rohkem põletikke pärssivaid omega-3 rasvhappeid.

Linna ja metsa rasvatihaste erinevused rasvhapete osas viitavad saasteainetest tingitud linnaelu negatiivsetele külgedele, mille tulemuseks on organismis toimuvad intensiivsemad põletikulised protsessid. Füsioloogiliselt on aga sellised protsessid energiakulukad ja halvendavad organismi normaalset toimimist.

Esmapilgul võib näida, et rasvatihaste elu on linnas lihtsam, kuid hind, mida selle eest maksta tuleb, on üsnagi kõrge.

Allikas: Frontiers in Ecology and Evolution, “Composition of physiologically important fatty acids in great tits differs between urban and rural populations on a seasonal basis”. Andersson MN, Wang H-L, Nord A, Salmón P, Isaksson C. (2015)

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: