Noorõpetajate nappuse põhjuste otsimisel tuleb vaadata palgast kaugemale ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Programmi Noored Kooli vilistlane ja kommunikatsioonijuht Helen Sabrak leiab, et õpetajate palk pole enam ammu kehva järelkasvu peapõhjus ja tegu on süsteemsema probleemiga. Abi võiks olla näiteks juba eriala õppinud noorte kooli meelitamisest.

Õpetajate vanuse poolest rahvusvahelise keskmise lähedale jääva Loo kooli direktor Ants Rebane nentis saates ''Terevisioon'', et uusi õpetajaid on raske leida isegi Tallinnas ja selle lähedal.

''Kui meil oli klassiõpetaja konkurss, siis kahe kuu jooksul ei tulnud ühtegi klassiõpetaja pakkumist, mis oleks täielikult klassifitseerunud. saime küll tubli õpetaja, kuid teda tuleb hariduse osas järgi aidata, et ta täielikult kvalifikatsioonile vastaks,'' tõi Rebane näite. Seda vaatamata sellele, et kooli ülejäänud õpetajatest käivad Tallinnast tööl enam kui pooled.

''(See) sunnib mind arvama, et Tallinna ja Tallina ümbruse klassiõpetajate põud on hetkel suhteliselt suur,'' lisas direktor. Peamise põhjusena peab ta palgavahet teiste töökohtadega. Näiteks Hiltoni hotell meelitavat töövõtjaid enam-vähem samu oskusi nõudvale töökohale õpetajate miinimumpalgast 2–3 korda kõrgema palgaga.

Sabrak temaga ei nõustunud ja leidis, et palgast räägitakse liiga palju.. ''Viimase viie aastaga on õpetaja palk kasvanud Eestis 40 protsenti. Meie praegune keskmine palk 958 eurot on tegelikult miinimum. Keskmine õpetaja palk Eestis on brutopalgana 1100 eurot. [...] Ma arvan, et see probleem oli võibolla mõned aastad tagasi. Praegu on see juba mõnes vallas Eestis vaat et kõige suurem palk,'' sõnas Sabrak.

Pigem on süsteemsema probleemiga ja juba bakalaureuseastmes õpetajakutse valivate tudengite hulgast ei tohiks lasta end heidutada. ''See on väga loogiline ühelt poolt, et noored tahavad peale keskkooli lõppu tegelikult minna õppima midagi muud, õppida eriala ja siis jõuda selle õpetajakutse juurde. [...] Need numbrid, mis rägivad selle õpetajakutse madalast sisseastumisest on bakalaureuseastmes, magistris on need numbrid paremad,'' laiendas Sabrak.

Samas möönab ta, et osalejate hulk väheneb ka seal. Abi võiks olla näiteks lisamoodulitest, mis suunaksid ülikooli sisse tulnud noored õpetajakutse juurde õpingute käigus.

Teenimatu maine
''Tõepoolest meie kollektiivses peas on natukene error. See ei tulene tõepoolest mitte palgast, vaid õpetaja ühiskondlikust mainest. [...] Keskealine naisõpetaja on minu meelest teenimatult avalikkuse ees naelutatud iga väiksema asjaga häbiposti,'' sõnas Rebane. Samal ajal satuvad aga näiteks PISA tulemuste esitlemisel reeglina avalikkuse kõrgendatud tähelepanu alla koolidirektorid või minister.

''Ühiskondlik tunnustus tavalisele õpetajale on jäänud kuidagi väheseks ja noor kindlasti tajub seda,'' lisas direktor. Seejuures võivad tema hinnangul endale tuhka pähe raputada ka koolijuhid, võttes ühiskondlike teemadel sõna teenimatult vähe.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: