Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Veidralt võbelev täht ootab endiselt seletust

KIC 8462852 kunstniku nägemuses.
KIC 8462852 kunstniku nägemuses. Autor/allikas: NASA

Oktoobri lõpus tekitas maailma meedias kahinat täht KIC 8462852, mille perioodilist tumedamaks ja eredamaks muutumist oli selgitada sedavõrd raske, et tähte kirjeldavas uurimuses mainiti võimaliku seletusena isegi tulnukate megastruktuuri. Värske töö viitab, et maaväliste olenditega samasse klassi võib kanda ka seni kõige paremaks tunnistatud seletuse.

Kui potentsiaalsete tulnukate otsimise eesmärgil on jälgitud tähte nii raadio- kui ka nähtava valguse spektriosas töötavate teleskoopidega, siis teiste hüpoteeside kinnitamiseks või ümber lükkamiseks on otsitud abi vaatlusandmetest, mis koguti enne Kepleri kosmoseteleskoobi orbiidile saatmist.

Ühe kõige muljetavaldavama vastava andmekogu pani hiljuti kokku Louisana osariigiülikooli astronoom Bradley Schaefer. Rohkem kui 1200 klaasist fotoplaatidele jäädvustatud Harvardi kolledži observatooriumis tehtud ülesvõtet võimaldavad minna ajas tagasi kuni aastani 1890.

Rekonstrueeritud valguskõverast saab välja lugeda, et tähe eredus on perioodiliselt võrreldaval määral ehk kuni 20 protsendi võrra muutunud juba rohkem kui sada aastat. Tõdemus seab seni kõige rohkem populaarsust kogunud hüpoteesi sarnaselt mitmetele teistele tõsise küsimärgi alla. Selgituse kohaselt varjutab seda perioodiliselt hiiglasuur komeetide pilv.

Schaeferi arvutuste kohaselt nõuaks aga sedavõrd pika ajaperioodi vältel perioodiliste varjutuste esile kutsumine vähemalt 648 000 komeeti, mille läbimõõt ületab kahte kilomeetrit. Astronoomi hinnangul oleks see aga pea sama ebatõenäoline, kui tähe lähistel tulnukate kätetöö nägemine. (Viimase hüpoteesi proovile panemiseks on jälgitud tähte ja selle ümbrust raadio ja nähtava valguse spektriosas töötavate teleskoopidega. Seni pole midagi kummalist täheldatud).

Astronoom nendib, et ainsaks lahenduseks tähte edasi jälgida, soovitatavalt varjutuste ajal. Varjutust esile kutsuvat ainet läbivas valguses võiksid neeldumisspektri näol jäädvustuda ainele iseloomulikud sõrmejäljed. Juhul, kui Maani jõudvas valguses märgatavat toonierinevust ei täheldata, viitaks see üdini tahkele objektile või objektidele.

Uurimus ilmus võrgukeskkonnas ArXiv.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: