Väite, et inimese kehas on bakterirakke kümme korda rohkem kui inimese enda rakke, käis esimesena välja 1972. aastal mikrobioloog Thomas Lucky, kes pakkus selle välja kui hinnangu, mida aga aastakümnete jooksul üha enam tõe pähe hakati võtma.

Ron Milo Weizmanni teadusinstituudist ja ta kolleegid kirjutavad aga nüüd eelretsenseerimata võrguväljaandes BiorXiv, et nad on nüüd väga hoolega läbi uurinud kättesaadava teaduskirjanduse mikroobide arvukuse kohta inimkehas ja jõudnud järeldusele, et näiteks 20–30aastase 170 sentimeetri pikkuse ja 70 kilogrammi kaaluva mehe kehas, mis koosneb umbes 30 triljonist rakust, elutseb keskeltläbi umbes 39 triljonit bakterirakku ehk kaugeltki mitte kümme korda rohkem kui keharakke, vaid umbes 1,3 korda rohkem.

Seejuures võib bakterite arv ka üsna palju siia-sinna kõikuda, nii et nii mõnelgi inimesel võib baktereid olla isegi vähem kui keharakke. Kuid tuleb silmas pidada, et ka Milo ja ta kolleegide toodud arvud on ikkagi ainult hinnang, mis pealegi avaldatud eelretsenseerimata artiklina.

Seega võib bakterite lugemine pakkuda teadlastele veel palju põnevaid hetki.Meie jätame aga meelde, et pole vaja päris kõike uskuda, mida räägitakse meile palju kordi ja tähtsa näoga.