Ilmneb, et ebaviisakuse kogemine on üks peamisi tööga rahulolematuse põhjusi ja ebameeldiv käitumine kipub ka levima, kui selle vastu midagi ette ei võeta.

Ebaviisakusena käsitlesid Lundi ülikooli psühholoogid Kristoffer Holm, Eva Torkelson ja Martin Bäckström käitumisviise, mis enamasti pole otseselt keelatud, kuid mõjuvad siiski häirivalt, nagu kellegi väljajätmine koostööst või infolevist või ühisele ettevõtmisele kutsumata unustamine, kellegi teise tehtud töö eest tunnustuse enda peale võtmine, kuulujuttude levitamine või ka kiitusega koonerdamine.

Autorid tõdevad, et kui ebaviisakuse nii-öelda edasiarenenud vorm – töökiusamine – on Rootsis ja muudes läänemaades juba teadvustatud pahe, siis kiusule viia võiv juhuslikum ebaviisakus seda veel ei ole. Nad kirjutavad ajakirjas BioMed Research International, et ebaviisaka käitumise esinemise peamine põhjus on kolleegide käitumise jäljendamine. Kolm neljandikku küsitlusele vastanutest väitis, et neid on viimase aasta jooksul vähemalt üks või kaks korda ebaviisakalt koheldud.

Üks uuringu tähtsatest järeldustest on see, et ebaviisakamalt kipuvad töökohal käituma just need, kes tajuvad enda sotsiaalset positsiooni kindlana. Arvatavasti seepärast, et neil on vähem põhjust karta ebaviisakale käitumisele järgnevaid negatiivseid reaktsioone.

Kuna inimesed kipuvad üksteise käitumist jäljendama, on olemas oht, et ebaviisakusest saab suletud ring ning sellest tuleneb kahju kogu töötajaskonnale. Varasemate uuringute põhjal võiks see kahju avalduda näiteks vaimse tervise häiretes, töörahulolu languses, töötajate lojaalsuse vähenemises ja konfliktide sagenemises.

Kuid mida siis teha? Holmi, Torkelsoni ja Bäckströmi sõnul on väljapääs töötajate ja juhtide koolitamises. Kui inimesed saavad ebaviisakuse tegelikest tagajärgedest teadlikuks, parandavadki neist paljud käitumist. Ega siis enamik inimesi ei taha ju oma tööpaika meelega hullemaks teha.