Islamiriik, IS, ISIS, ISIL, daesh – mis on mis ning miks ja mida kasutatakse ({{commentsTotal}})

Islamiriigi võitlejad.
Islamiriigi võitlejad. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Viimasel ajal esineb nii televisioonis, raadios kui kirjutavas ajakirjanduses üha sagedamini Islamiriigi kohta sünonüümselt IS-i, ISIS-t, ISIL-it ning pärast Pariisi terrorirünnakuid ka DAESH-i. Kust need tähistused pärit on ja millised alltähendused nendega kaasnevad, selgitas ERR Novaatori palvel Tartu ülikooli usuteaduskonna võrdleva usundiloo vanemteadur Peeter Espak.

Lühend ISIS tuleb inglise keelest ning tähistab nimetust the Islamic State of Iraq and Syria – eesti keeles Iraagi ja Süüria Islamiriik. Lühend ISIS on siiani olnud nii rahvusvahelises kui ka Eesti meedias enimkasutatav.

Kuna aga araabia keeles kutsus rühmitus ennast ise ad-Dawlah al-Islāmiyah fī 'l-ʿIrāq wa-sh-Shām, tekkis probleem piirkonnanime al-Sham (või eesti transkriptsioonis al-Šam) tõlkimisega. Selle all võib mõelda Suur-Süüriat aastal 1920 mõned kuud kestnud Süüria Araabia Kuningriigi territooriumi piires, mis hõlmas endasse lõunapoolseid alasid tänapäevasest Türgist ja hetke Süüria, Liibanoni, Iisraeli, Palestiina ja Jordaania riike.

Üldiselt tähendab see termin aga Lõuna-Türgist kuni Egiptuseni ulatuvat Ida-Vahemere maa-ala, mida inglise keeles kutsutakse terminiga Levant (algselt prantsuse keeles levant – tähenduses päikese tõusu koht idast). Seetõttu hakkasid täpsuse huvides mitmed poliitikud ja rahvusvahelised organisatsioonid kasutama hoopiski lühendit ISIL - the Islamic State of Iraq and the Levant. Lühend DAIISH, DAISH või DAESH (sõltuvalt transkriptsioonist) on aga liikumise araabiakeelse nime esitähtedest tuletatud. Islamiriigile endale vastava nime kasutamine ei meeldi, kuna see lühend on sarnane araabia sõnadele daes – „jalge alla tampija“ ja dahes – „tüli tekitaja“.

Nii Islamiriigi vastu võitlevad rühmitused Lähis-Idas kohapeal kui ka lääne ajakirjanikud ja poliitikud on hakanud üha rohkem kasutama just seda nime avaldamaks Islamiriigile põlgust. Tihti kutsutakse ka üles Islamiriiki just niimoodi kutsuma eesmärgiga viidata, et tegu ei ole islamiga kuidagi seotud liikumisega.

2014. aasta suvel otsustas aga liikumine ennast ümber defineerida ülemaailmseks kalifaadiks eesotsas kaliif Abu Bakr al-Baghdadiga. Pärast seda ei olnud Islamiriigi sihiks enam mitte Suur-Süüria ja Iraagi aladel kalifaadi loomine, vaid tõenäoliselt juba kogu maailma vallutamine, koloniseerimine ja islamiseerimine. Liikumise nimeks sai lühendatult ad-Dawlah al-Islāmiyah, inglise keeles lihtsalt the Islamic State ning lühendiks IS.

Ka terrorirünnakud nii Euroopas kui üle maailma tähistavad tegelikult liikumise uues nimes peituvat ideoloogiat – vaenlaseks on kogu mittenõustuv maailm ning mittenõustujad tuleb ühe ja ainsa islamiriigi kehtestamise nimel kogu planeedil Maa hävitada.

Keeruline on öelda, milline oleks „õige“ nimetus selle apokalüptilise surmakultuse ja nüüdseks de facto riigiks arenenud nähtuse kohta.

Kuna liikumine lähtub sunniitlikust „algislamist“, hoolimata sellest, et äärmiselt primitiivsel ja kontekstivälisel moel, on kahtlemata tegemist apokalüptilise islami äärmusliku usuliikumisega. Sidet (alg)islamiga ei ole võimalik eitada, kuigi nende arusaamad on kaasaegse peavoolu islami seisukohalt väärastunud. Kasutades Islamiriigi (IS) asemel terminit daesh, käituksime ehk samamoodi nagu muistne eestlane nimetas hunti hirmu ja kartuse tõttu soeks.

Liikumise või de facto riigi nimeks on siiski Islamiriik (IS) ning selle nime kasutamine on kindlasti õige. DAESH (jne) kasutamine, mis on liikumise vana nimetuse araabiakeelne lühend, väljendab aga eelkõige kasutaja isiklikku põlgust ja vastumeelsust.

Teadlasena kasutaksin ajaloolise korrektsuse ja ka „erapooletuse“ eesmärgil nimetust Islamiriik (IS). Inimesena aga mõistan ajakirjanikke ja poliitikuid, kelle meelest daiish, daesh tundub kohasem.

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: