Ebakorrapäraste une-ärkveloleku tsükli mõju uurimiseks jälgisid Pittsburgi ülikooli teadlased eesotsas Patricia Wongiga seitsme päeva vältel 447 keskealise mehe ja naise tervist, uneharjumusi ja toidusedelit. Võimalikult täpsete uinumisaegade leidmiseks kandsid uurimisalused kiirendusmõõturiga täiendatud kella. Vaatlusperioodi jäi vähemalt üks puhkepäev.

Töörühm leidis, et puhkepäevadel magas sisse ligikaudu 85 protsenti uurimisalustest. Keskeltläbi pikenes uneaeg 44 minuti võrra. Umbes 15 protsenti katses osalenutest ärkas aga varem. Seejuures pani Wong tähele, et enam kui paari tunni võrra magasid kauem või vähem siiski suhteliselt vähesed. Mõningatel juhtudel näis sissemagamine olevat tingitud nädala sees tekkinud une puudujäägist, mida seostatakse omakorda mitmete tervisehädadega

Vereproovide analüüsimisel leiti, et sotsiaalne ajavahestress seostus madalama HDL ehk „hea“ kolesterooli ja kõrgema triglütseriidide ehk rasvamolekulide taseme ning kõrge insuliini resistentsuse ja kehamassiindeksiga. Seosed avaldusid ka juhul, kui võeti arvesse erinevusi näiteks uurimisaluste alkoholi tarbimises, füüsilises aktiivsuses ja igapäevaselt söödava toidu kalorite sisalduses.

Uurimus ilmus ajakirjas Journal of Clinical Endocrinology & Metabolism.