Maal on vett olnud algusest peale ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: James Trywhitt-Drake

Kuidas on maakera peale nii palju vett saanud? Põhimõtteliselt on kaks võimalust.

 

Üks, millest viimasel ajal palju on räägitud, on see, et vett saabus vett sisaldavate komeetide ja asteroididega, mida kauges minevikus suurel arvul meie planeedile langes. Teine, millele annab uut tuge ameerika teadlaste ajakirjas Science avaldatud uuring, on see, et vett sisaldus juba selles tolmupilves, mille tihenemisel ja kokkutõmbumisel tekkis maakera.

Lydia Hallis, kes töötas uuringu tegemise ajal Hawaii ülikoolis, ja ta kolleegid uurisid, kui palju sisaldus Kanada Arktika saarestikus Baffini saarelt toodud 4,5 miljardi aasta vanustes vulkaanilistes basaltkivimites vesiniku tavapärasest raskemat teisendit ehk isotoopi, mida nimetatakse deuteeriumiks. See vesinik kuulus nendesse vanadesse kivimitesse iidsel ajal lõksu jäänud vee molekulide koosseisu.

Hallise ja ta kolleegide analüüs näitas, et deuteeriumi oli selles iidsel ajal kivimitesse lõksu jäänud vees suhteliselt vähe, võrreldes selle veega, mida on leitud Maale langenud meteoriitide koostises.

Järelikult võib arvata, et vesi või vähemalt suur osa sellest veest, mida 4,5 miljardi aasta eest Maal leidus ja millest väike osa ka Baffini saare basaltkivimitesse lõksu jäi, oli pärit mujalt, kui Maale langenud komeetidest või asteroididest. Tõenäoliselt siis maakera ennast moodustanud tolmust.

Kui see aga tõesti nii on, et maakera vesi või vähemalt üsna suur osa sellest, on pärit meie planeedi algainest, siis võib see selle võrra tõenäolisemaks pidada, et vett – elu eeldust – leidub juba loomuomasel viisil ka paljudel muudel planeetidel paljude tähtede juures.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: