Teoloog: noorte moslemite radikaliseerumise taga on frustratsioon ja mäss

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Noored moslemid palvetamas Põhja-Sumatra internaatkooli mošees Autor/allikas: Yt Haryono/Reuters/Scanpix

Tartu ülikooli teoloogi Kalle Kasemaa hinnangul painab islamiriikide elanikke tihtipeale alaväärsustunne, mistõttu Lähis-Idas maalt linna kolinud või Euroopas uussisserändajate teise põlvkonda kuuluvad noored radikaliseeruvad, sest nad otsivad enda mässumeelsusele ja frustratsioonile toetust koraani meelevaldsetest tõlgendustest.

Kasemaa sõnul pole terrorism ja islam tingimata seotud. "Ilmselt nad kannatavad suure alaväärsustunde all," leidis Kasemaa Vikerraadio saates "Uudis+".

See alaväärsuskompleks on juba aastasadu kestnud. "Oli aeg, mil Islamimaad oli teaduse osas juhtival positsioonil, kuid see areng jäi seisma ja eurooplased läksid ette. See puudutab eriti rakendusteaduste ja tehnika arengut," rääkis Kasemaa.

Selles annab Kasemaa hinnangul tunnistust see, et islamimaade panus maailma majandusse on märkimisväärselt väike võrreldes teiste regioonidega. "Need maad on enamasti vaesed ja eks see avaldab mõju ka riikide elanikele," sõnas teoloog, kes lisas, et normaalsed inimesed, kes päevast päeva oma tööd teevad, ei hakka terroristideks.

Radikaliseeruvad esimese põlvkonna haritlased

Üldiselt on radikaliseerunud moslemid pärit maapiirkondadest ning nad on mingil perioodil kolinud linna. "Välja on kujunenud islamifundamentalistide tüpoloogia - nad õpivad tavaliselt riiklikes ülikoolides agronoomiat või mõnda muud rakenduseriala," rääkis Kasemaa.

Lisaks sellele puudub neil traditsiooniline islamitaust, sest hariduse ja töö tõttu on nad linnainimesed ning nad on ise avastanud pühad tekstid. "Nad tõlgendavad neid tekste valikuliselt ja seda võimendab, mitte ainult tekstide mõistmine, vaid ka keelelised faktorid," tõdes teoloog.

Näiteks sõna hakkama tähendab araabia keeles nii otsustama kui ka valitsema, siis koraanis on sõna tähendus otsustama, kuid tänapäeva fundamentalistid tõlgendavad seda sõna valitsemisena. "See tähendab, et vastavast tegevusest tuletatud nimisõna ei ole mitte kohtunik vaid nende meelest valitseja," sõnas Kasemaa.

Kokkuvõtlikult on tegemist esimese põlvkonna haritlastega, kes otsivad koraanist enda hoiakutele kinnitust ning tõlgendavad moslemite püha teksti meelevaldselt. "Paljud neist on ka pettunud elulaadis, milles nad elavad, ning see frustratsioon otsib väljapääsu," möönis Kasemaa.

Frustratsioon on suunatud eelkõige valitseva klassi vastu, kuna viimased on võtnud omaks läänelikud väärtused või teevad Lääneriikidega koostööd, mida äärmuslike vaadetega inimesed peavad islamiväärtustest taganemiseks.

Teise põlvkonna mäss

Euroopas on probleemid samalaadsed, kuid radikaliseerumine toimub pigem siin sündinud ja kasvanud inimeste ehk teise põlvkonna puhul. "Esimene põlvkond, kes on Euroopasse saabunud, tuleb siia lootuses leida paremat elujärge ja nad positiivselt meelestatud," leidis Kasemaa.

Samas nende järeltulijad näevad, et ehkki vanemate elujärg on parem, kui see oleks nende päritolumaal, siis ei tee see neid sugugi õnnelikumaks ja lapsed hakkavad mässama. "Teise põlvkonnaga seotud probleemid on Rootsis, Prantsusmaal ja Hispaanias hästi nähtavad," märkis teoloog.

Kui teine põlvkond on õnnelikult oma mässuperioodi ilma probleemidesse sattumata üle elanud, siis kolmas põlvkond leiab esimese ja teise generatsiooni vahel mingi kesktee.

Toimetaja: Allan Rajavee

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: