Lugeja küsib: Miks Saaremaal metssigu nii palju on? ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Metssiga. Foto on illustreeriv.
Metssiga. Foto on illustreeriv. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Miks on metssigade arvukus Saaremaal üle igasuguse piiri? Sellise küsimuse saatis ERR Novaatorile lugeja, kes seab kahtluse alla loendusandmete õigsuse ja nende alusel antavate laskmislubade arvu. Kes on süüdi, küsib lugeja.

“Näen siin kaht sisulist küsimust – miks on metssigade arvukus Saaremaal kõrge ja miks ei vasta jahimeeste hinnang tegelikule arvukusele,” vastas lisasöötmise mõjusid metssigadele uuriv Ragne Oja, pidamata vajalikuks hakata süüdlasi otsima. Ragne Oja on täna ERR Novaatoris ilmunud artikli “Tartu ülikooli doktorant lahkab seatembu anatoomiat” autor.

“Saaremaa on Eesti kõige merelisema kliimaga piirkond - sügis on pikk ja soe, talved pehmed. Kliimategurid, mis suurendavad mandril eelkõige noorloomade talvist suremust, ei avalda Saaremaal populatsioonile nii tugevat mõju,” kirjutab doktorant. “Saaremaal kasvab kõikjal, kuigi hajusalt, tamme enamusega salumets – loodusliku nuumtoidu allikas. Sellele lisandub veel inimesepoolne nuumtoit – lisasööt ja põllumajandusproduktid. Statistikaameti andmetel on suurenenud nii teraviljapõldude osakaal kui ka saagikus. See kõik soodustab metssigade populatsiooni kasvu.”

Ta lisab, et jahimeeste hinnatud arvukus ei ole kunagi absoluutne tõde, vaid parimal juhul objektiivne hinnang. “Pelgalt vaatluse põhjal ei ole võimalik isendeid eristada, mistõttu kaks võrdse suurusega karja võidakse lugeda üheks. Märgistamine ning püük-taaspüük meetodite kasutamine on keeruline ja kulukas ning ei anna ka alati piisavalt täpset hinnangut tegelikule arvukusele."

“Näiteks Loode-Saksamaa piirkonnas, kus kütiti 3,5 isendit ruutkilomeetri kohta, oli DNA meetodil hinnatud metssigade asustustihedus 4,5 isendit ruutkilomeetri kohta. Pärast põrsaste sündi suurenes suvine arvukus 11,3 isendini ruutkilomeetril. Kuigi küttimisega sooviti arvukust vähendada, oli vaatluste põhjal paika pandud küttimislimiit selgelt liiga madal. Jahimeeste hinnatud arvukus võib olla ka teadlikult alahinnatud, kui kardetakse karistust liiga suure arvukuse korral, näiteks trahvid, minimaalse küttimiskvoodi täitmise kohustus ja kahjustuste hüvitamine maaomanikele,” arvas Oja.

Tartu ülikooli doktorant Ragne Oja räägib seatembu anatoomiast täpsemalt täna, 4. novembril kell 18.00 Tartu ülikooli loodusmuuseumi vestlusõhtul Vanemuise 46-247. Sarjas "Õhtu loodusteadlasega" tutvustavad teadlased oma igapäevatööd ning jagavad värskeid teadmisi looduse kohta. Keskkonnainvesteeringute keskuse toetatud vestlusõhtud toimuvad iga kuu esimesel kolmapäeval.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: