Mercedes-Benz kasutab Tartu ülikooli psühholoogide liiklusraevu ohjeldamise meetodit ({{commentsTotal}})

Inimesed kes on pahas tujus või ärritunud, võivad näiteks autoroolis käituda ootamatult – keerata rooli liiga äkiliselt või sõita kuhugi ette. Kõik käituvad aegajalt impulsiivselt, kuid osale inimestest on impulsiivsus palju omasem. Kuidas aga vähendada impulsiivsusest tulevat riski, mis mõni kord põhjustab autoõnnetusi? Tartu ülikooli psühholoogid ja autotootja Mercedes-Benz on leidnud lahenduse.

„Me saime juba päris ammu aru, et impulsiivsus on selline omadus, mis paneb inimesed mõtlema, reageerima ja käituma kuidagi nii, et nad tagajärgedele ei mõtle. Ja sellest võib palju pahandust tekkida. Eriti liikluses,“ kirjeldab Tartu ülikooli psühholoogiadoktor Kariina Laas „Pealtnägijale“, kes viimased kümme aastat on teadustööd teinud professor Jaanus Harro uurimisrühmas.

Teadlased kontrollisid seda hüpoteesi liiklusuuringutega ja leidsid, et näiteks inimesed, kes on politseile alkoholijoobes või siis kiiruse ületamisega vahele jäänud erinevad kuidagi oma impulsiivsuses oluliselt neist, kes ei ole vahele jäänud.

Sellest teadmisest arenes teadlastel välja idee töötada välja õppemeetod autojuhtidele, kes alles omandavad sõiduoskusi. Eesmärk: õpetada neid endas ja kaasliiklejates ära tundma impulsiivset käitumist, näiteks liiklusraevu ja võimalikke raske liiklusõnnetuse põhjuseid.

Mõeldud, tehtud. Esmalt rühmitati inimesed küsimustikest saadud andmete alusel impulsiivsuse järgi nelja gruppi. Seejärel tehti neile pooleteise-tunnine koolitus, mis pidi juhte panema teadvustama enda impulsiivsust. Hiljem võrreldi nende liiklejate liikluskäitumist politsei ja liikluskindlustusfondi andmebaaside infoga. Selgus, et need, kes olid koolitusel käinud, tegid liikluses oluliselt vähem vigu – vähem õnnetusi, vähem joobes juhtimist ja vähem kiiruse ületamist.

Teadustöö tulemused publitseeriti rahvusvahelises teadusajakirjas, kus seda märkasid Mercedes-Benzi töötajad.

„Neil tuli suurepärane idee sekkuda impulsiivsesse käitumisse juba klassitunnis.
Töötati välja sisu ja õpetati välja juhendajad, kes seda sisu Eesti autokoolides tutvustamas käivad,“ rääkis Nick Sanders, Mercedes-Benz Driving Academy programmijuht.

Tema vahendab mudelit autokoolidele ning juba praegu koolitatakse Tartu psühholoogide kognitiivkäitumisteraapia põhiideel tugineva õppemeetodiga Kanada autojuhte Vancouveri Mercedes-Benzi autokoolis.

Praeguseks on Eestis ja Kanadas koolituse läbinud umbes paartuhat inimest.

Koolituse üks osa on ka reaalsete selles riigis juhtunud õnnetusjuhtumite analüüs. Eesti kontekstis lahatakse impulsiivse käitumise tagamaid sarnaste õnnetuse puhul nagu sel aastal neli elu nõudnud joobes juhi Randy, Tallinna kesklinnas 14 inimest vigastanud Gregori ja oma sõpradega järve kihutanud ning oma elukaaslase surnuks sõitnud Tarmo avariid.

Lisaks õpitakse ära tundma olukordi, mille käigus impulsiivsus suureneb – olgu põhjuseks alkohol, soov kaaslastele muljet avaldada, tööle hilinemine või isegi nälg. Loengu lõpuks peaksid algajad juhid oskama valida ohtlikes olukordades – nagu Nick Sanders ütleb – saatanliku sõidustiili asemel rahulikku ingellikku kulgemist.

„Kui meil hiljem on seesama olukord ees, siis meil tuleb võib-olla paremini meelde, mida me selle olukorra juures ohtlikuks peame ja äkki me saame iseendale paremini pidurid peale panna,“ märgib Kariina Laas.

Justiitsministeerium plaanib kohustuslikus korras teraapiatundi kõigile neile, kes jäävad kriminaalses joobes juhtimisega vahele teist korda.

Sel aastal on liikluses elu kaotanud 51 inimest. Viimase kümne kuuga on ohvrite nimekiri kasvanud peaaegu sama pikaks kui oli tervel 2013. aastal.

Toimetaja: Anna Gavronski, Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: