Teadlane: väikelapse kõnehäire toob pooltel juhtudel edasises elus kaasa düsleksia ({{commentsTotal}})

Foto: ThomasLife/Creative Commons

Kui väikelapse kõne areng jääb eakaaslaste omast maha, kipub mõni vanem arvama, et see on pärilik – ka isa ja vanaisa hakkasid hiljem rääkima. Tegelikult tasuks aga lasta lapse kõne arengut logopeedil hinnata, sest kõnehäire võib viidata mitmele teisele arenguhäirele, selgitab Tallinna ülikooli haridusteaduste instituudi eri- ja sotsiaalpedagoogika lektor Kadi Lukanenok.

"Spetsiifilised õpiraskused" on katustermin, mis võtab kokku raskused akadeemiliste oskuste omandamisel, eelkõige lugema ja arvutama õppimisel, kõne ja keelehäired, düspraksia ehk kohmakuse, aktiivsus-tähelepanuhäired ja autismispektri häire. Väga tihti need raskused esinevad teineteisega kombinatsioonis.

Kas selliseid häireid on viimastel aastatel hakanud rohkem esinema või neid varem lihtsalt ei diagnoositud? Kadi Lukanenok rääkis saates "Huvitaja", et see tähendab korraga mõlemat. Ühelt poolt esitab elu lihtsalt suuremaid nõudmisi ning vanasti, kui inimesed ei osanudki lugeda-kirjutada, polnud võimalik rääkida ka düsleksiast ja düsgraafiast. "Paljud probleemid on seotud tänapäevaste nõudmiste ja ühiskonnaelu korraldusega," nentis Lukanenok. Teiselt poolt on ka erinevate häirete ja raskuste väljaselgitamise vahendid muutunud.

Millal need häired välja löövad ja kas neid on võimalik märgata ka enne kooliminekut? Enne kooli on lapse arengus olulised näitajad kõne ja keele areng. "Kõne- ja keele areng on lapse üldisest arengust nagu jäämäe veepealne osa, mis toob informatsiooni väga paljude aspektide kohta. Lastest, kellel on varases eas leitud mõni süsteemne kõnehäire või -puue, 50 protsendist neist saavad hiljem düsleksiaga lugejad," selgitas Lukanenok.

Kõnehäirel, mis varases eas on, on tendents kalduda hiljem lugemise ja kirjutamise juurde.

"Selles mõttes on hästi oluline panna tähele varaseid arengumärke," ütles Lukanenok. Sama moodi on oluline tähele panna düspraksiat ehk kohmakust, mis avaldub üldistes tegevustes, pallimängudes ja või tantsides ning peenmotoorilistes tegevustes nagu kirjutamine, värvimine või joonistamine, mustrite kokku panemine.

See avaldub küllalt väikeste laste puhul ja seda on tark märgata juba varakult, märgib Lukanenok. "Siiani levib suhtumine, et tema isal oli sama moodi ja tema vanaisal oli samamoodi – küll laabub! Tõsi, paljudel juhtudel tõesti laabub, aga paljudel juhtudel ei laabu ja meil ei ole võimalik enam võimalik enam aega tagasi keerata ja hakata otsast pihta."

Ühe-aastasel üks sõna, kahesel kaks

Kui vanemal tekivad kahtlused, et lapse arenguga ei ole kõik korras, võiks konsulteerida logopeedi või eripedagoogiga. See muidugi ei tähenda, et kolme-aastane peaks oskama väga täpselt öelda "rongirattad ragisevad". Laste üldise arengu kohta on tänapäeval olemas arenguskeemid, millest tasub näpuga järge ajada ning vaadata arengulisi märgid peaksid teatud vanuses lapsel olema.

Kui vanemal on tunne, et laps jääb eakohasest arengust maha ehk ei räägi nii palju kui teised või ta ei taha rääkida, siis võiks otsida abi.

Üsna tavaline on järgida n-ö robustset mudelit, mille kohaselt ühe-aastasel lapsel on ühe sõna väljendid, kahe-aastasel kahesõnalised väljendid, mis võib olla ka kombinatsioon sõnast ja žestist (näiteks "tahan" ja osutamine mõnele esemele).

Kolme-aastastel peaksid olema juba vähemalt kolme-sõnalised laused ning neljandaks eluaastaks peaks kõne olema juba välja kujunenud. "Nelja-aastaseks saanud laps suudab rääkida võõraste inimestega oma elust selgelt ja arusaadavalt selgitada, kust ta tuleb või kellega koos oli – midagi lihtsat oma elust."

Tähtede õppimine ja lugemine

Millal peaks hakkama õpetama lastele tähti ja lugemist ning kas seda peaks tegema kodu või lasteaed? "Praeguseks oleme selles olukorras, et lapsed sünnivad kirjakeskkonda ja meil ei ole enam kirjaoskuse vaba lapsepõlve, nagu see oli 50 aastat tagasi, kus laps ei pruukinud veel tähti tunda. Laps läks kooli, sai oma esimese raamatu ja hakkas sealt tähti õppima." Kirjakeskkonda sündinud lapsed on aga juba enne kõnelema õppimist näinud väga suurt hulka märke, nende hulgas ka tähti. Laste mänguasjad sisaldavad juba väga palju kirjaelemente.

"Kui lapsel ei teki huvi märkide ja tähtede vastu ja kuidas neid kasutatakse, siis see ise juba on üsna diagnostiline ja üsna tõsine märk."

Lapsed tõepoolest saavad elu käigus tähed ja märgid selgeks, kuid neid on Lukanenoki sõnul mõistlik õpetada. Raske on öelda, mis vanuses seda tegema peaks, sest laste arengutase on väga erinev – mõni nelja-aastane loeb juba raamatuid, mõni tunneb tähti, mõni aga ei taha veel midagi teha. "Kõik on eakohane. Lugemisõpetus enne kooli võiks olla hästi selle lapse tasemele keskenduv."

Lukanenok soovitab lapsevanematel nõu ja abi saamiseks lugeda ka Sally Wardi raamatut "Terane laps". Raamat räägib lapse kõne arengust ja selle taustal muust kognitiivsest arengust. See raamat toob väga hästi välja ealised punktid, mida lapsed ühes või teises vanuses peaksid oskama. Välja toodud on ka ohumärgid, mida peaks tähele panema, kui laps teatud asju ei oska.

Toimetaja: Krista Taim, Marju Himma



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: