Maaülikooli kloonitud mullikas sai aastaseks ({{commentsTotal}})

Foto: Maaülikool.

Ajal kui piimandussektori keeruline olukord on pannud paljud lehmapidajad raske koorma all ägama, on Eesti maaülikoolis saanud aastaseks kloonvasikas Augustiina, keda on varasemate halbade kogemuste tõttu hoitud kiivalt avalikkuse eest peidus. Täna ammus Augustiina esimest korda avalikult.

Mullikas Augustiina on üksi maaülikooli suurloomakliiniku laudas. Talle meeldib seltskond ja kui inimesed teda talitavad või silitavad, läheb loom eriliselt rõõmsaks, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

Maaülikooli teaduri Jevgeni Kurõkini kinnitusel on Augustiina väga sõbralik ja erk ning soovib palju suhelda. "Asi on selles, et ta ei ole teiste loomadega kokku puutunud ja tunneb ainult inimesi," rääkis Kurõkin.

Augustiina on kloonvasikas. Professor Ülle Jaakma juhitud uurimisrühm üllatas avalikkust kaks aastat tagasi transgeense kloonvasikas Juuniga, kes paraku mõne kuu pärast suri. Mõni aeg hiljem sündis järjekordne vasikas, kelle elu ei kestnud samuti kuigi pikalt.

Augustiina on selles mõttes erand, teda on hoitud riskide vähendamiseks kiivalt peidus, et ta kasvaks enne aastaseks, kui teda avalikkusele näidatakse.

"Nii Juuni kui Augustiina on alguse saanud ühest ja samast rakuliinist ehk põhiosa nende geenidest, kui nüüd see transgeenne pool välja jätta, on täpselt üks. Ma arvan, et Augustiina oma päris suhteliselt pika elu saladuse võlgnebki osaliselt eelnevatele ebaõnnestumistele," selgitas Jaakma.

Nagu Juuni, pidi ka Augustiina olema transgeenne kloonvasikas ehk kloonimise käigus lisati tema rakuliini teatud valk. Lihtsustatult öeldes pidanuks Augusutiina piim sisaldama hormooni FSH, mida ravimite tootmises saaks kasutada viljatusravis. Teadus viskas aga sisse vimka.

"Nii selgus ka meie Augustiina hilisemate analüüside käigus, et see tema sisse torgatud geen, on kas kaduma läinud või juhtuski sellest rakuliinist kloonimisel kasutusele rakk, mis kogemata ei olnud transgeenne," tõdes Jaakma.

Kuigi seega selgub, et üks oluline osa on Augustiina puhul saavutamata jäänud, on aastane vasikas andnud ikkagi olulist informatsiooni.

"Praegu on siiski selline ülesanne, et tõestada, et kloonimise järel, sõltumata sellest, et ta ei ole transgeenne, saab elujõulise, füsioloogiliselt normaalse looma," ütles Kurõkin.

Ka kloonimise protsesse on maaülikoolis selle valguses korrigeeritud - ikka selleks, et edaspidi saaks kloonimiste käigus igal juhul sisse ka transgeenne rakk, mis teeks lehma piima ravimipiimaks.

Ravimipiima tootmine ongi üks olulisemaid eesmärke transgeensete kloonloomade tegemiseks. Konsultatsioonid ravimitootjatega näitavad, et see suund saab olla väga edukas.

Augustiina ei ole aga transgeenne kloonvasikas ja tema piim saab olema järelikult selline nagu tavalise lehma piim. Ja kuigi ta on teadussaavutus kloonimise alal, siis on ta järelikult nagu täiesti tavaline lehm.

Lehmvasikas Augustiina klooniti Eesti maaülikooli, Tervisetehnoloogiate arenduskeskuse (Tervise TAK) ja Tartu ülikooli koostöös.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: