Eesti Meremuuseumi direktor Urmas Dresen ütles ERR Novaatorile, et esialgu on plaanis laevavrakkidest vanem ehk nn Peetri vrakk konserveerida Eesti meremuuseumi juures mereveega täidetud konteineris. Loodetakse aga ka võimalusele, et aastate jooksul on võimalik vrakk meremuuseumis eksponeerida, sest tegu on kogu Põhja-Euroopa kontekstis haruldase leiuga.

Kui kaua konserveerimine ning hiljem koos leidudega eksponeerimine aega võib võtta, jättis Dresen lahtiseks, kuivõrd tegu on väga töö- ja rahamahuka ettevõtmisega. "Praegu on tegu ühe suure ja mitmeaastase projekti algusega. Kõik on veel väga värske ja veel ei saa rääkida eksponeerimistähtaegadest," tõdes Dresen.

Ta ei soovinud praegu avaldada ka suurusjärku, mis kogu ettevõtmine maksma võib minna. Lisades et kogu ulatuses pole selle jaoks praegu raha olemas. Plaanis on kavandada raha järgmise aasta eelarvest, taotleda seda juurde erinevatest projektidest ning loota kultuuriministeeriumi toele.

Kultuuriminister Indrek Saar lubas aga anda endast parima, et laevavrakkide säilitamiseks parim lahendus leida. Esialgsete plaanide kohaselt uputatakse väiksem laevavrakk säilitamise eesmärgil peale uuringuid Tallinna lahte ja kaetakse kinni geotekstiili ja liivakottidega.

Vanemat, 14. sajandist pärinevat kogelaadse laeva vrakki soovib Eesti Meremuuseum esialgse kava järgi paigutada muuseumi territooriumile spetsiaalselt säilitamise eesmärgil ehitatavasse ja mereveega täidetavasse konteinerisse, kuni leitakse vahendid selle konserveerimiseks ja hilisemaks eksponeerimiseks.

Laevavraki konserveerimine eeldab kindlasti ka välisvahendite ja samuti rahvusvahelise ekspertiisi kaasamist, sest esimeste sammude seas on vaja leida märja puidu konserveerimise asjatundja projekti juhtima ning vajaliku oskusteavet edasi andma ka Eesti spetsialistidele.

Kultuuriväärtusega leiust teavitas Muinsuskaitseametit ehituse peatöövõtja Nordecon, kes koostöös Tivoli arendaja Metro Capitaliga pakuvad igakülgset abi vrakkide nõuetekohaste uuringute läbiviimiseks. Muinsuskaitseameti eestvedamisel alustati objektil kohe arheoloogiliste uuringutega eesmärgiga vrakid välja kaevata, dokumenteerida ning säilitada.

Esimene leitud vrakk nimega "Viljo" on nüüdseks välja kaevatud ja tõstetud ehitusala idapoolsele pervele, kus ootab koormakatte all edasist transporti. Kõik huvilised saavad tulla Metro Capitali poolt paigaldatud vaateplatvormile, et näha ka teist laevavrakki nimega "Peeter" oma silmaga. Lisaks on kõigil huvilistel võimalus tutvuda leitud artefaktide fotogalerii ja laevade infoga. Vaateplatvorm ja galerii asuvad Kadriorus, Bensiini ja Tuukri tänavate nurga peal.

Metro Capitali tegevjuht Mart Habakuke sõnul on selline leid arendaja jaoks esmakordne. "Ühel päeval põrkas kopp kaevamistöödel millegi vastu," kirjeldas Habakuk. Mehed peatasid kohe töö, heitsid pilgu peale ning oli selge, et tegu on millegi ajaloolisega. Muinsuskaitseamet oli kutsutud üle vaatama. Mõned päevad hiljem ehitusplatsi teises otsas kaevates tuli välja teine laev. Röntgenuuringud näitasid, et ehitusalal võib olla veel kolmaski laev. Majade ehitusega oleme sellest unikaalse põhjusega viivitusest sõltumata graafikus ning järgmise aasta sügiseks peaksid majad valmis saama.