HI-viiruse kandjad võivad pideva ravi abil elada täisväärtuslikult ja kaua ({{commentsTotal}})

Foto: K Preuss/Creative Commons

Pidevat HIV-positiivsetel inimestel on pidevat ravi saades elada sama täisväärtuslikku elu kui mitte nakatunud. Pidev tervisekontroll aga võib isegi tagada tavapopulatsiooniga võrreldes veidi pikema eluea, märgib Tartu ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia professor Irja Lutsar

Irja Lutsar rääkis „Terevisioonis“ kümnest aastast, mille jooksul on Tartu ülikoolis HI-viirust uuritud. Peaaegu nullist alustades on praeguseks jõutud tehniliselt tipptasemele ja teadustööga rahvusvahelisse kogukonda. See kümme aastat on võimaldanud jõuda HI-viiruse uuringutes astutud suur samm selgitamaks välja, kuidas HI-viirus levib. Viimase 20 aasta jooksul pole Lutsari sõnul selles vallas väga millegi uuega välja tuldud.

Oluline on aga see, et selle kümnendiga on õpitud viiruse hulka ravimiga maha suruma. Irja Lutsar viitas inglaste uuringule, et HIV-positiivsed inimesed elavad kauem kui tavapopulatsioon. Muidugi oli eluea pikkuste erinevus väike, kuid see tendents viitab asjaolule, et ka HIV-positiivsed võivad nautida täisväärtuslikku elu.

Põhjus inglaste uuringu tulemuste taga võib olla asjaolus, et HI-viirusega nakatunud inimesed, kes tõepoolest ka ravile tähelepanu pööravad, võivad olla parema tervise juures, kui need tavapopulatsiooni kuuluvad inimesed, kes nii sageli ehk oma tervise eest hoolt ei kanna.

Samas endiselt pakub teadlastele väljakutset küsimus, kuidas HI-viirust organismist välja saada. On küll teada, kus HI-viirus organisatsioonis asub, kuid ei teata, mida ta täpselt teeb ja milline on immuunvastus. Seetõttu pole siiani suudetud leida ka tõhusat vaktsiini HIV vastu. Kui minna tagasi inimahvide juurde, kellel on oma immunodefitsiitsus viirus, kuid nemad saavad elada sellega nii nagu vaja. Lutsari sõnul on selline kohastumus tekkinud ilmselt evolutsiooni käigus ning on võimalik, et ka inimene jõuab kunagi sinna.

Praegu aga peavad HIV-positiivsed inimesed lihtsalt arvestama pideva raviga, mis viirust kontrolli all hoiab. Irja Lutsar tõmbab selle juures paralleeli kõrgevererõhutõvega, millega inimesed saavad elada samuti täisväärtuslikku elu, kuid peavad haigust kogu elu kontrolli all hoidma.

Selle aasta aprillis täitus 10 aastat, mil Tartu ülikooli mikrobioloogia instituudis alustati HIV uuringutega. Selle puhul toimus täna Tallinnas hotellis Meriton konverents E-HIV, kus teadlased rääksiid nii eesti HI-viirusest kui ka HIV-positiivsete isikute populatsioonist.

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: