Kaebuse keskmeks on habeas corpus. Nüüdisaegsete õigusriikide lahutamatuks osaks saanud seadus, mille kohaselt ei tohi kedagi kohtuliku uurimiseta vangis hoida. Õigus võimaldab nõuda vangistatul kohtu kaudu oma vangistajatelt selgitust oma kinnipidamise põhjuste kohta.

Sama protseduur viis 18. sajandil Ameerika Ühendriikide põhjaosariikides orjade vabastamiseni. Enne põgenud orjale James Somersetile vastava õiguse omistamist käsitleti orje sarnaselt inimahvidele õigusteta omandina.

Loomakaitse organisatsioonid loodavad, et New Yorgi ülemkohtu kohtuniku Barbara Jaffe enneolematu samm kujutab USA ja teiste lääneriikide jaoks samasugust pretsedenti, millele saaksid tulevikus tugineda teised õigusmõistjad. Isegi kui sellel korral ei päädi kohtuprotsess šimpansite varjupaika toimetamisega.

Küünilisemad eksperdid on samas märkinud, et see võis kujutada kohtuniku jaoks lihtsalt mugavat viisi, kuidas ülikoolilt enne lõpliku otsuse langetamist loomade hoiutingimuste ja nende vangistuses hoidmise põhjuste kohta täiendavat teavet saada. Stone Brooki ülikooli esindajad peavad kohtu ette ilmuma 5. mail.

Vastavalt nimesid Hercules ja Leo kandvate šimpansite eest esitatud apellatsioonikaebus on osa laiemast mitteinimeste õiguste eest võitleva organisatsiooni Nonhuman Rights Group poolt algatatud protsesside seeriast. Ühendus esitas 2013. aastal hagid nelja New Yorgis elava šimpansi vabastamiseks. Madalamate kohtuastmete kohtunikud on aga seni keeldunud habeas corpus'ele tuginevaid hagisid arutlusse võtma, mõnikord isegi kaebust lähemalt kuulamata.

Niagara Fallsis elava abielupaari hoole all elava Kiko juhtumit käsitledes otsustas apellatsioonikohus jaanuaris, et habeas corpus ei rakendu, kuna šimpansi varjupaika saatmisel vahetataks lihtsalt üks vangistus teise vastu. Gloversville'is asuvas laoruumis elava 26-aastase Tommy puhul märgiti eelmise aasta detsembris, et õigusi saab omistada vaid indiviididele, kes on võimelised täitma ka sotsiaalseid kohustusi ja enda tegude eest vastutama.

Mujal maailmas on looduskaitsjate püüded tagada seadustega inimahvidele põhilised inimõigused mõneti edukamad. Näiteks eelmise aasta lõpus omistas Argentiina apellatsioonikohus põhilised inimõigused 29-aastasele orangutanile. 2007. aastal andis Baleaaride – Hispaania autonoomse piirkonna – valitsus inimahvidele õiguse vabadusele ja elule ning keelas nende füüsilise ja vaimse piinamise. Resolutsiooni tunnustas järgmisel aastal ka Hispaania parlament.