President toonitas TTÜ tudengitele tarvidust olla valmis digitaliseerunud ühiskonna väljakutseteks ({{commentsTotal}})

Foto: Marju Himma/ERR

Enamus eluvaldkondadest peaks olema seotud infotehnoloogiaga ja IT-d peaks õpetama erialakeskselt, leiab president Toomas Hendrik Ilves. Tallinna tehnikaülikooli professorite sõnul suudavad aga taolised erialaspetsialistid tööturul tulemusi anda kõige varem viie aasta pärast.

President Toomas Hendrik Ilves pidas täna Tallinna tehnikaülikoolis kõne, milles rõhutas vajadust siduda IT-haridust üha enam erinevate valdkondadega. Ta tõstis esile mitmeid valupunkte alates digiühiskonnaga seotud privaatsusküsimustest kuni pideva vajaduseni uuendada IT-oskusi igapäevaseks toimetulekuks.

Uued tehnoloogiad imbuvad igasse eluvaldkonda, rõhutas president, tuues näitena aasta eest TTÜs esinemas käinud USA Purdue ülikooli professori, kes tutvustas julgeolekuohtude ennustamiste tarvis loodud globaalset mudelit, mille abil on võimalik näha ette sõja- või kriisikollete teket. Mudeli kokkupanemisel tegid koostööd nii psühholoogid ja sotsiaalteadlased kui sõjaväelased ja IT- spetsialistid. „Seega minu sõnum teile on, et multidistsiplinaarsusest saab hea töökoha saamise eeldus,“ ütles Ilves.

Ühiskonnas on mitmel korral tõstatud arutelu teemal, kas Eesti ettevõtted on piisavalt altid ja pädevad võtma kasutusele IT-lahendusi, millest võiks tõusta ka majanduslik tulu. Sarnane teema interdistsiplinaarsusest tõstatus ka presidendi kõnele järgnenud aruteluvoorus. ERR Novaator küsis TTÜ professoritelt, mis takistab Eesti ettevõtteid senisest enam võtma kasutusele kõrgtehnoloogilisi IT-lahendusi?

TTÜ ehitusteaduskonna professor ja küberneetikainstituudi direktori Andrus Salupere hinnangul jõuab IT siiski vaikselt ka ettevõtlusesse. Samas leiab ta, et on viimane aeg korrigeerida õppekavasid, et suureneks erialakesksete IT-ainete maht. Eelmisel perioodil, mil tehti uusi õppekavu, toodi juurde ettevõtluse ja majandusega seotud aineid. „Nüüd oleks viimane aeg teha uued IT-ained, mis oleksid erialakesksed. See aitaks rohkem kaasa, et IT jõuaks igale poole ja suuremas hulgas.

TTÜ mehaanikateaduskonna komposiitmaterjalide professor Renno Veinthal nõustus Andrus Saluperega, et IT-lahenduste kasutuselevõtus ei seista paigal. „Oleme teadvustanud, et IT-hariduse integreerimine kõigis valdkondades on äärmiselt oluline.“ Tema sõnul aitaks IT rakenduste kasutegurit majanduses kiiremini luua edulood ettevõtetest, mis on teadvustanud IT tähtsust ning juurutanud uusi tehnoloogiaid igal tasemel. Kui nende ettevõtete konkurentsipositsioon paraneb, kutsub see ka teisi järgi.

Renno Veinthal leiab, et Eesti ettevõtted võiksid võtta eeskujuks häid näiteid välismaa firmadest, mis on tootmisprotsessi tõhustamiseks võtnud kasutusele kõrgtehnoloogilisi IT-lahendusi. Samas ei tasu Veinthali sõnul kopeerida lahendusi, vaid lisada omalt poolt uuendusi, et saada veelgi paremaks.

Kui kaua võtab aga aega, et ettevõtted muutuksid julgemaks IT-lahenduste kasutusele võtmises? Andrus Salupere sõnul võtab uute erialakesksete IT-spetsialistide koolitamine aega vähemalt viis aastat. Seejärel tuleb oodata, millal hakkavad need inimesed ettevõtetes piisavalt lisandväärtust tootma.

Toomas Hendrik Ilves asetas oma kõnes tähtsaimale kohale Eesti rolli digitaalmaailma ja -ühiskonna ohtude katsetajana. President võrdles Eestit „kanaarilinnuga kaevanduses“, kes kogeb ja tunnetab digiajastu eeliseid, aga ka ohte ammu enne teisi. „Eesti kohta öelnud, et Eesti on nagu väike labor, kust teised riigid saavad testtulemusi, kas ja kuidas digilahendused toimivad.“

Teisalt hoiatas Ilves digiriigi kuvandi ja suure IT-sõltuvusega kaasnevate negatiivsete nähtuste eest. „Oleme omal nahal kogenud suuremaid ja väiksemaid küberrünnakuid. Tänapäevases digimaailmas võib halvata olulised teenused, kasutamata sõjalist jõudu – piisab vaid riigi võrgust "väljalülitamisest".“ Ilves pani saalis viibinud sadadele tudengitele ja õppejõududele südamele, et osataks näha ette neid ohtusid nii oma IT-valdkonna sees, kuid veel enam ühiskonnas tervikuna, osataks vaadelda meditsiini, haridust, ühiskonnakorraldust, tervist ning paljut muud IT perspektiivis, kuid pidades kogu aeg silmas liberaalse demokraatia põhiväärtusi.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: