Uuring: eestlased peavad end hoolivaks, lätlasi ja leedukaid aga domineerivaks ({{commentsTotal}})

Foto: Ülo Josing (ERR)

Uuringufirmas EMOR valminud eestlaste, lätlaste ja leedulaste arhetüüpe võrdleva uuringu kohaselt peame me üksteist erinevamaks kui tegelikult oleme.

Kui eestlased arvatakse olevat individualistid, kes ei oska teistega hästi suhelda, siis TNS Emori uuring näitab, et oleme pigem hoolivad ja seltskondlikud, vahendasid ERRi raadiouudised.

Pole harv juhus, kui mingit ärilist ebaõnnestumist või suhtlemisprobleemi Balti naabritega põhjendatakse kultuurilise erinevuse, emotsionaalse barjääri või eelarvamustest tingitud takistustega. See võib ka tõsi olla, kuid tegelikult ei ole me kolm nii erinevad kui arvame. Uuringus vaadeldi eelkõige emotsionaalseid omadusi.
TNS Emori uuringujuht Kaidi Reedi seletas, millisena näeb eestlane ennast.

„Sisemistelt vajadustelt oleme pigem hoolijad, kuulujad, sellised elunautijad. Samas, see läheb natuke vastuollu sellega, mis meist arvatakse – et oleme individualistlikud ja mitte kõige paremad suhtlejad,“ kirjeldas Reedi.

Balti riikide võrdlevad uuringutulemused näitavad, et individualistlike ja kehtestamisvajadustega inimeste osakaal on Eestis kõige väiksem. Vaid viis protsenti on vastuvoolu ujujaid ja riskialteid tüüpe. Enesekehtestajaid on 12 protsenti. Personaalintervjuudel vastas 506 elanikku vanuses 15-74. Lätis ja Leedus tehti vastav uuring juba varem.

Selgus, et lätlased ja leedukad näevad meid küll domineerivate ja kehtestavatena. Samal ajal paigutasid nemadki eestlastega sarnaselt kuulujate ja hoolijate segmenti. „Samas ei saa seda neile pahaks panna, sest meie, eestlased näeme ka lätlasi ja leedukaid pigem domineerivas segmendis ehk siis see suhtumine on vastastikune,“ rääkis Reedi.

„Pole harv juhus, kui mingit ärilist ebaõnnestumist või suhtlemisprobleemi Balti naabritega põhjendatakse kultuurilise erinevuse, emotsionaalse barjääri või eelarvamustest tingitud takistustega,“ lausus TNS Emori uuringuekspert Tanja Kriger. „Kahtlemata võib selles olla ka omajagu tõtt, kuid tegelikult oleme me sarnasemad kui üksteist tajume. Tundub, et me mõtleme oma naabritele külge omadusi, mida neil kindlasti pole, ning seetõttu muutub ka meie enda käitumine.“ Kaidi Reedi lisas, et pigem näevad eestlased ennast sarnasena Põhjamaadega.

„Samas on sisemiselt tunnetuselt kõigis Balti riikides ülekaalus kuuluvusel ja ühtsusel põhinev pool – see näitab kahe jalaga maa peal olemist, rahulolu sellega, mis on, ja soovi kusagile kuuluda ja millestki või kellestki hoolida,“ selgitas Kaidi Reedi.

Hoolijateks peavad eestlased ka sakslasi. See võib Reedi sõnul tuleneda pildist, mille on loonud meedia. Ta tõi näiteks liidukantsleri Angela Merkeli, kes on jätnud Euroopas hooliva mulje.

26 protsenti vastanuist leiab, et Eesti inimene on hooliv, 24 protsenti arvab, et me tahame kuhugi kuuluda, meile on vajalik ühistegevus ja 22 protsenti vastanuist usub meid olevat nautleja tüüpi. Kes me siis oleme?

Kaidi Reedi kinnitusel tuleks uuringust kaasa võtta sõnum, et meil on sisemine soov hoolida, kuuluda ja tunda elust mõnu.

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: