Kutseliste arheoloogide aktiivsust saab hinnata muinsuskaitseameti poolt väljastatud uuringulubade alusel. „Neid anti eelmisel aastal välja 172. Sellest suurem enamus, ligi 85 protsenti olid korralised päästekaevamised ehk siis (uuringuid tehti) objektidel, mis olid muinsuskaitseametile või riigile juba teada,“ selgitas Kadakas saates „Terevisioon“.

Ülikoolide ja muuseumite poolt läbiviidud probleemkaevamisi viidi eelmisel aastal läbi 11. Muu hulgas jätkusid väljakaevamised Narva jõe alamjooksu kiviaja maastikel ja Maidla kivikalme järeluuringud. „Uute“ muististena võeti luubi alla Haapala tornimägi ja Haapsalu võllamägi.

Kadakas lisab, et arheoloogide töökoormus kasvas oluliselt seoses 2011. aastal muutunud muinsuskaitseseadusega, millega reguleeriti hobiuurijate ja riigi vahelised suhted. „Hobiuurijad peavad võtma loa, kui tahavad midagi uurida ja andma riigile leidudest teada. Arheoloogilised leiud on riigi omad leidmise hetkest. Neid leide ja leiukogumeid anti eelmisel aastal üle saja. Nende leiukohtade järeluurimine on samuti arheoloogidele üks suur töölõik,“ laiendas peainspektor.

Samas peab ta harrastusarheoloogide panust vägagi tänuväärseks. „Kui Eesti arheoloogia ajalugu teab kolme suuremat objektide väljaselgitamist, siis nüüd võib öelda küll, et neljas suurem maastiku läbikammimine on toimunud justnimelt hobiarheoloogide, -uurijate ja -otsijate kaasabil,“ ütles Kadakas.

Näiteks jõudis tänu hobiarheoloogile Tartu ülikooli laborisse 16. sajandi lõpus maapõue jäänud Kivijärve peitleid. Kasetohuvakka olid asetatud asetatud vasest spiraaltorudest ja kuljustest ehteribad ning nendega kaunistatud riideesemed. Kokku anti otsinguvahendite kasutamise lube eelmisel aastal harrastusotsijatele välja 284.

Loe ülevaadet arheloogide eelmise aasta tegemistest ka Õpetajate Lehest.