Ülevaade maksusüsteemi debatist: kas Eesti maksusüsteem on ebaefektiivne? ({{commentsTotal}})

{{1422000255000 | amCalendar}}
Autor/allikas: Tartu ülikool

Tartu ülikoolis arutasid majandusvaldkonna aktiivsed kaasamõtlejad Eesti maksusüsteemi üle.
Mõtteid, kas vähendama peaks ettevõttetulumaksu või toetaks majanduskasvu hoopis sotsiaalmaksu vähendamine, käidi debatil välja mitmeid.

Debatis osalesid ettevõtja Indrek Neivelt ja endine rahandusminister Aivar Sõerd. Akadeemilist poolt esindasid majandusteooria dotsent Viktor Trasberg ning doktorant Allan Teder. Diskussiooni juhtis makroökonoomika professor Raul Eamets.

Majandusvaldkonna ekspertide fookus on langenud maksupoliitikale just tänu tulevastele riigikogu valimistele. "Üle pika aja on riigikogu valimistel teemaks põhimõttelisemad maksupoliitilised valikud," tõdes professor Raul Eamets.

Sellest tulenevalt osapooled arutlesidki, mis oleksid kõige pakilisemad asjad, mida peaks Eesti maksusüsteemis esmajärjekorras muutuma ning esitasid oma seisukoha rikkuse vs tööjõu maksustamise osas. Lahati, kas ettevõtte tulumaksustamises oleks vaja muudatusi ning milliseid võimalusi nähakse maksubaasi laiendamisel.

Väljavõtteid debatist

Küsimusele, kuidas debatis osalejad hindavad praegust maksusüsteemi ja mis oleksid kõige pakilisemad asjad, mida selles muuta, vastas doktorant Allan Teder, et vähendada tuleks alustavate ettevõtete kulusid, tõsta keskkonnasaastamise maksukoormust ja maksustuse nihutamist sissetulekult tarbimisele.

Aivar Sõerd leidis, et meil on kõrged tööjõumaksud ja ettevõtjatel on raske tõusvate tööjõukuludega toime tulla. "Pakun tööjõumaksude alandamist järgmistel aastatel, see aitaks tõsta konkurentsivõimet." Euroopa Liidu riikide praktikas on näha, kuidas on jõudsalt vähendatud ettevõttetulumaksu ning see on ennast õigustanud. Seega on Aivar Sõerdi hinnangul võti ettevõttetulumaksu vähendamises. 

"Maksusüsteem on pankrotis. See on ebaefektiivne, sest see on tasakaalust väljas. 20 protsenti riigieelarvest tuleb ikka veel eurorahadest," ütles Viktor Trasberg. Ilma üldise maksukoormuse tõusuta pole tema hinnangul võimalik Eestit arendada. Iga maksu osakaal peaks olema väiksem, aga neid peaks olema, selgitas Trasberg.

Sellega, et Eesti on maksusüsteemiga pankrotis, ei nõustu Aivar Sõerd. Ta nõustub, et tööjõumaksude üle on tarvis arutada, kuid Sõerd ei usu, et tööjõumaksude 10-protsendilist langetamist eelarve välja kannatab. "Aga kaks protsenti oleks võib-olla reaalne."

Raul Eamets küsis debatis osalejatelt, kas tööjõumakse tuleks langetada ning kust leida sellele kate?

Indrek Neivelt tõstis esimesena esile ettevõttetulumaksu vähendamise vajaduse. Teisena tõi ta välja asjaolu, et varsti teevad kõik endale osaühingud ja sotsiaalmaksu varsti enam ei laekugi.

Aivar Sõerd vastas Eametsa küsimusele, et tõsta tuleb alkoholiaktsiisi ning makse tuleks koguda efektiivsemalt. Lisaks tuleks kokku hoida riigieelarve kuludelt. Vähendada tuleks palgamakse ning tõsta maksuvaba miinimumi, leiab Sõerd. Allan Teder märkis lisaks eelmainitule ka keskkonnatasude tõstmise vajadust.

Küsimusele auditooriumist, miks on halb kui kõik inimesed endale osaühingud teevad, vastas Viktor Trasberg, et selles olukorras kaob ära sotsiaalmaksubaas. Indrek Neivelt lisas, et meil on liiga palju väikseid väikefirmasid, kus töötab 1-2 inimest. "Me ei saa rikkamaks, kui Eestis oleks igal inimesel oma OÜ," ütles Neivelt.

Allan Teder aga märkis, et kui ettevõtteid ja juriidilisi isikuid maksustatakse võrdselt, siis ei ole ühelgi inimesel motivatsiooni ka ettevõtteid lihtsalt n-ö riiulisse teha.

Mis saab siis inimestest, kui masinad võtavad veel rohkem töökohti üle? Kas kodanikupalk võiks olla lahendus?

"Kui võrrelda ajalooga, siis juba praegu ei ole väga paljud töökohad päris töökohad. Kodanikupalga asemel annaks kõigile tüki aiamaad," ütles Indrek Neivelt. Seega tema hinnangul võiks kodanikupalga asemel inimestele anda pigem võimaluse lisandväärtusega töö tegemiseks.

Viktor Trasberg aga oli skeptiline selle suhtes, et automatiseeritud masinad võtaks üle inimeste töö. "Ma ei näe trendi, et tulevikus töökohad ära kaoksid," ütles Trasberg, viidates sealjuures selle hirmu olemasolule juba viimase saja aasta jooksul, ehkki tegelikkuses pole seni masinad inimeste tööd ära kaotanud.

Aivar Sõerd aga ütles ääremärkusena, et riigi poolt maksumaksjatelt kogutud raha peaks ikka minema sinna, kus seda kõige enam vaja on, mitte ühtlaselt kõigile tagasi. Töökohtade teema osas on tema hinnangul vajadus, et koolid mõtleksid erialast väljaõpet pakkudes rohkem majanduse ja ettevõtete vajadusele. Rohkem oleks vaja praktikabaase, sest praegu peavad ettevõtted sageli kulutama aega ja raha tööandaja väljaõpetamisele koha peal.

Lõpetuseks küsis Eamets, millised võiksid olla uued maksud, mida võiks lähitulevikus kehtestada, et Eestis maksubaasi suurendada?

Sõerd uute maksude kehtestamise ei poolda, sest kõigepealt tuleks kokku korjata olemasolevad maksud, nagu näiteks aktsiisid. Neivelt, lisas, et aktsiisid tuleks ka ühtlustada. "Miks on lahja alkohol madalamalt maksustatud kui kange?" küsis ta retooriliselt.

Et maksustada tasub neid, kes rikuvad oma tervist ja saastavad, nõustus ka Teder. "Selle eesmärk on käitumist juhtida, mitte riigieelarvet suurenda," sõnas ta. Maksubaasi suurenemist pidas ta võimalikuks suurema majandusaktiivsuse kaudu. Trasberg ütles, et erinevate maksude vahel peab olema tasakaal ning eesmärgiks peab olema efektiivne hea maksusüsteem.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: