Kristjan Port: maiparaadi mainet saab päästa ({{commentsTotal}})

Maiparaad.
Maiparaad. Autor/allikas: infanticida/Creative Commons

Esimene mai seostub suurele osale progressiivsest maailmast rahvusvahelise töölisrahva pühana. Kuigi meile on selle püha varjus haiget tehtud, peidab töövõtjatele pühendatud päev põhimõtteliselt ka helgemat sõnumit. Sellel päeval muutuvad asjade tegijad ja teenuste pakkujad nähtavaks ning lippude alla kogunedes tajutakse rahvamassis ka mõju olemasolu.

Paraku meelitab võim kohale võimujanused. Nii on töölisi lisaks vabrikantidele ekspluateerinud lugematud poliitikud. Seetõttu on maiparaad on mageda populismi ja ebameeldiva ajaloolise kogemusega nähtus ja sellisena pigem rikub toreda kevadise päeva. Kuid järsku saab midagi veel muuta? Järsku õnnestub maikuu esimene päev kuulutada tööliste pühaks, aga seekord mitte ekspluateerijate vastu väljaastumiseks, vaid kodaniku õiglase palga tähtpäevana?

Jutt käib automatiseerimise tulemusel tööst vabanemise tõttu tööle jäänute kasumi ümberjagamisest nendega, kel enam tööd ei ole. Neid inimesi on igal töökoha omanikul vaja kui toodetud asjade ja pakutud teenuste kasutajaid. Varem-või hiljem peaks suurem osa töödest olema masinate teha ja kui ei soovita majandussüsteemi kokkukukkumist, tuleb masinad maksustada. Sama soovitas hiljuti inimestest rikkaim Bill Gates, kes peaks olema üks automatiseerimise laine põhjustaja.

Kui traditsioonilisel maiparaadil on lippudel sakslaste Karl Marxi ja Friedrich Engelsi portreed, siis tulevikus võib plagudel kohata vahest mõnd teist sakslast. 2009. aastal kutsusid kolm saksa alamat üles nendega ühte meelt olijatel kogunema 1. mail Wittenbergplatzi metroo juures miitingule, et kuulutada möödujatele kodanikupalga vajadust.

Mõni aasta hiljem liitus ideega Euroopa Liidu kodanike algatuse initsiatiivgrupp. Sedalaadi organisatoorne mehhanism võimaldab Euroopa Komisjonile teha ettepanekuid üleeuroopalisteks poliitikateks. Vaja oleks koguda miljon pooldavat allkirja vähemalt veerandist liikmesriikidest vastavalt etteantud jaotusele. Sel moel välistatakse mõne riigi alamate domineeriv roll. Seejärel muutub algatus komisjoni tööprotsessi sisendiks, mis võib lõppeda dekreedina.

Paraku pole seni suudetud piisavat allkirjade normi täis saada, kuigi iga aastaga on ideega liitujate arv reipalt kasvanud. Ühtlasi tugevneb masinate võidukäigu võimalike tagajärgedega arvestamise vajadus. Ühel hetkel on vaja leida viis, kuidas oleks kõikidel kodanikel olemas võimalus majanduses osalemiseks sõltumata tööga hõivatusest. Soomlased katsetavad paarituhande juhuslikult valitud 25–58aastase töötu kodanikuga kahe aasta jooksul, kuidas mõjutab 560 eurot kuus nende ja ülejäänud maa elanike elu. Sissetulek jääb alles ka siis, kui nad tööle lähevad.

Viimane on oluline detail, sest üha enam räägitakse töö kindlustamise asemel tööhõive tagamisest ehk suutelisusest olla palgatud ükskõik kui lühikeseks perioodiks. Sama asja katsetav, natukene teistmoodi korraldatuna on käsil ka Hollandis, kus on palganumbriks 970 eurot. Katsetajate seas on mõned maakonnad Itaalias, Šotimaal, Kanadas ja võimalik, et ka Ühendkuningriigis. Šveitslased hääletasid hiljuti sama teemat riikliku poliitika osana ja seekord jäi üleüldise enam kui 2300 euro väärtuses kodanikupalga otsus tegemata, aga teemaarendus sellega ei lõppenud.

Idee pooldajad peavad kodanikupalka sotsiaalhoolekandest eelistatumaks, kuna on lihtne ja samas õiglasem olukorras, kui automatiseerimine jätab üha rohkem töövõimelisi ja heade oskustega inimesi töötuks. Idee vastaseid segab mõte tänase majanduse suutmatusest taoliseks rahaeralduseks. Lisaks kartus, et sel moel piisava sissetuleku saamine ajab inimesed töölt eemale.

Kardetavalt kujuneb üleminekuperiood keeruliseks ja toob esile sotsiaalseid pingeid. Need lahendatakse loodetavasti barrikaadide asemel marssides. Näiteks mai alguses, kodanikupalga paraadil.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: