Kuigi Põhjamaades kujunesid jõulud kui Kristuse sünnipäev rahvapühaks alles 14. sajandil, ulatuvad valguse taastuleku piduliku tähistamise traditsioonid siinmail esiajalukku. Sellest kaugest ajast on eesti keelde kinnistunud nende pühade nimetus jõulud (nagu ka soome joulu, skandinaavia jul) ning lõuna-eesti talvistepühad, millele vastab läti ziemas sveetki.

Moodsate jõulude keskne tegelane on silmatorkavalt suure ja punase nina ning uhkete sarvedega põhjapõder Rudolf, kes on jõuluvana põdrarakendi juhtpõder. Esimest korda ilmus ta laste ette 1939. aastal ilmunud raamatus, mille kirjutas Robert May. Lugu kandis pealkirja “Punase ninaga põhjapõder Rudolf”. Algselt olla tahetud panna põhjapõdrale nimeks küll Rollo või Reginald, kuid need nimed praagitud toimetaja poolt välja. Autori väike tütar arvas, et põhjapõdra nimeks võiks olla hoopis Rudolf ja see ostuski sobilikuks.

Teadlased aga arvavad, et ka see nimi ei lähe mitte, sest tõenäoliselt on Rudolf siiski pigem tüdruk. Miks? Sellepärast, et põhjapõder on ainus hirvlane, kelle emasloomal kasvavad samuti sarved. Isased põhjapõdrad kasutavad sarvi sügisel paaritumishooajal liigikaaslastega võitlemiseks. Kui võitlused võideldud, ajavad nad oma sarved maha. Nii ongi jõuludeks enamik isaseid põhjapõtru juba nudid, sarvedeta. Emased põhjapõdrad aga ajavad oma sarved maha hoopis kevadel ning neile kasvavad need uuesti tagasi justnimelt talveperioodiks, mil nad peavad teiste emastega võitlema oma poegade toitmise pärast. Niisiis küsimus: kas kuulus põhjapõder Rudolf saab üldse olla poiss?, on igati teaduslik ja asjakohane.

Euraasia põhjapõtru nimetatakse porodeks, Põhja-Ameerika metsikuid põhjapõtru aga kaributeks. Aga kas Rudolf on poro või hoopis karibu, see küsimus vajab veel selgitamist.
Rahulikke jõule, toredat aastavahtust, õnne ja õnnestumisi saabuvaks uueks aastaringiks!