Homo erectus oli arvatust osavam

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Homo erectus jättis merekarbile vaevumärgatava jälje. Autor/allikas: Stephen Munro/Naturalis

Arheoloogid on kahe Jaava saarelt leitud vastavalt lihvitud serva ja kritseldustega kaetud merekarbi lähemal uurimisel kindlaks teinud, et nende vanus ulatub üle 430 000 aasta. Leid vihjab, et inimeste otseseks eellaseks peetav Homo erectus oli käeosavuse ja vaimse võimekuse poolest nüüdisinimestele arvatust märksa lähedasem.

Merekarbid leiti juba sajandi eest, kuid jäid aastateks tallele muuseumi hoiukarpidesse. Leiud sattusid teadlaste tähelepanu alla alles 2007. aastal, kui austraallasest paleoantropoloog Stephen Munro külastas 2007. aastal Hollandit ja tegi karpide sisust üksikasjalikke ülesvõtteid. Neid hiljem uurides jäid paleoantropoloogile silmale ühel merekarbil ilutsenud vaevumärgatav geomeetriline muster.

Järgnevatel aastatel leidis ta kaaslastega juba merekarpe endid uurides, et nende vanus jääb 470-540 tuhande aasta vahele. Samuti suutis ta kummutada hüpoteesi, et mustri näol on tegu hilisema täiendusega. Hetkel jääb ebaselgeks, kas muster loodi kunstilistel eesmärkidel või oli tegu lihtsa kritseldusega.

Nii või teisiti annavad leiud mõista, et seni vaid nüüdisinimestele ja neandertallastele omaseks peetud "kaasaegset" käitumist ilmutas juba ka poole miljoni aasta eest piirkonnas elanud Homo erectus.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Nature

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: