„Peale kümne aastast lendu jõuda nii täpselt kohale on juba tubli saavutus ja tuletame meelde, et üks põhiline mure, mis praegu Philaega on see, kui kauaks jätkub tal elektrit. Ta on langenud natukene kalju varju, kus selle asemel, et olla kogu aeg Päikese käes, saab ta päikesepaneelidega toota päevas elektrit umbes 1,5 tundi, mis ei ole piisav,“ märkis Noorma.

Füüsiku sõnul võib lugeda sondi ülesannet täidetuks ka siis, kui akud tühjenema peaksid ja see enam regulaarselt andmeid ei edasta. „Ülesanne oli maanduda,“ ütles Noorma: „praegu esimest korda inimkonna ajaloos me oleme tõestanud, et kui meil mingi selline (eksistentsi ähvardav) olukord peaks olema, siis on meil nüüd teoreetilinegi võimalus, et me suudame lennata asteroidile ja selle peal midagi teha.“

Siiski ei saa alahinnata ka missiooni teaduslikku väärtust.. „Tal on oma kümmekond instrumenti pardal, millega ta siis mõõdistab igatpidi seda komeeti nii palju, kui ta selle lühikese aja jooksul suudab. Puurib loodetavasti isegi selle sisse augu ja laseb sellest läbi mitmesuguseid helilaineid,“ selgitas teadusajakirjanik Priit Ennet. Komeete on tema sõnul tähtis uurida, kuna komeedid on ürgne nähtus ja pole Päikesesüsteemi alguspäevist palju muutunud. Nii saab komeetide uurimisega paremini mõista ka planeedisüsteemi tekkimist.