Kristjan Port: mida teha Asimovi seadustega teenindusasutustes?

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Robot Pepper. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Kui Isaac Asimovilt küsiti 1964. aastal, milline on elu näiteks 50 aasta pärast, vastas kuulus ulmekirjanik ja robotitele reeglite looja, et aastal 2014 on need olemas, aga need pole veel levinud ja mitte kõige priimamad.

Tänapäeval maailmas ringi vaadates, uudiseid lugedes ning jutte kuulates võib öelda, et Asimovi ennustus on enam-vähem tõene. Roboteid nagu oleks, aga mitte sedavõrd, et oskaks kohe mõnele osutada või tegude eest kiita. Kindla peale võib aga öelda, et uudiseid robotite ajastu saabumisest on olnud viimasel ajal rohkem kui viimase kümnekonna aasta jooksul keskmiselt.

Enne kui viimase aja robotiuudistesse põgusalt sukelduda, väärib lahkamist probleem, milles on osaliselt süüdi mainitud Isaac Asimov oma robotitele mõeldud reeglitega. Robot ei tohi inimesele viga teha ega oma tegevuse või tegevusetuseta lasta inimesele halba juhtuda. Robot peab täitma inimese käske, välja arvatud juhul, kui need on vastuolus esimese seadusega. Ja robot peab kaitsma oma eksistentsi sedavõrd, kui see pole vastuolus eelmise kahe seadusega.

Probleem nende seadustega on selles, et inimesed teevad teineteisele halba ja robot peaks seda takistama. Pealegi õnnestub robotitel teha inimestele halba täiesti tahtmatult, püüdes teha midagi head või vähemalt õiget. Näiteks aidata poekülastajatel sisseoste sooritada.

Üks USA tööriista ja ehitustarvete kaubamaja katsetab hetkel nelja poelettide vahel ringi liikuvat robotit. Masinast ostuabilise ekraanil kuvatakse poes müüdavaid kaupu. Kui klient on mõnest esitletud kaubast huvitatud, juhatab robotist abiline poekülastaja märgitud kaubaga riiuli juurde. Asimovi reegli järgi peaks robot kaitsma oma kliendi huve, aga see oleks vastuolus poepidajast käskija huvidega. Sündiv dilemma võib mõjuda roboti vaimule halvavalt.

Kusjuures inimestel paistab jaguvat empaatiat ka robotite jaoks. Võimalik, et tegemist on lihtsalt uudse olukorraga, mille jaoks puudub meis evolutsiooni loodud programmvaras vastav tingimus. See tähendab, et oleme empaatiavõimelised inimeste ja loomade puhul ega oska robotite puhul vahet teha. Saksamaal, Esseni ülikoolis registreeriti uuritavate emotsionaalset seisundit naha elektritakistuse ja aju skaneerimise teel ajal, kui neile näidati videoklippe robotite vägivaldsest kiusamisest. Muu hulgas tõmmati roboti pähe kilekott ja „teda“, õigemini „seda“ püüti kägistada. Uuritavates põhjustas robotite taoline ränk kohtlemine ängi ja kaastunnet.

Olukorra teeb keeruliseks Jaapani robotivalmistaja Softbanki avaldus esimeste emotsionaalsete robotite loomisest ja nende peatsest „tööle“ suunamisest poodidesse, lastehoidu ning vanemate inimeste kodudesse ja hooldeasutustesse. Pepperi ehk pipra nimeline robot (video) sisaldab inimese käitumiselt õppivat emotsioonide masinat, tänu millele muutub masin pärast põgusat suhtlust üha inimlikumaks. Pool päeva kestva toiteallika tühjenemise peale oskab nutikas robot end ise isegi laadima panna. Värskete uudiste järgi asuvad lähitulevikus tuhat 1,2 meetri kõrgust Pepperit müüma jaapanlastele kohvi.

See on omakorda huvitav, sest uudised Austraaliast viitavad, et jaapanlastega võrreldes on hoopiski nemad robotite suhtes usaldavamad. Väite taga on võrdlev katse, milles naise välimusega robot Geminoid palus Austraalia ja Jaapani elanikel sooritada pisikesi ülesandeid ning esitada talle erinevaid küsimusi. Tokyos ja Sydneys korraldatud uuring võimaldas hinnata osalejate suhtumist masininimesse.

Selgus, et austraallastele meeldis robot rohkem kui jaapanlastele, nad olid suhtlemisel avatumad ning nende jaoks tundus robot intelligentsema ja turvalisemana kui Jaapanis uuritud rühmale. Tulemus on üllatav, sest levinud arusaama järgi peaksid lääne inimesed olema robotite suhtes tõrjuvamad ja jaapanlased vastuvõtlikumad. Olukorra muudab keeruliseks asjaolu, et lisaks peatsele kohtumisele robotbarristadega on hommikumaal poliitiline kava massiliseks robotite kaasamiseks inimeste igapäeva ellu.

Saab näha, kas robot jätab mõne jaapanlase kohvist ilma, kui arvab, et selleks päevaks aitab ja inimesele oleks parem puhata.

Igal argipäeval võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: