Z-põlvkond muutis veebi ühiseks riidekapiks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Intervjuule eelnenud nädalal ostis Z-põlvkonna suunamudija keskmiselt 11 asja, millest saatis tagasi kolm tükki.
Intervjuule eelnenud nädalal ostis Z-põlvkonna suunamudija keskmiselt 11 asja, millest saatis tagasi kolm tükki. Autor/allikas: Becca McHaffie/Unsplash

Veebipoodide toel uutesse kõrgustesse tõusnud kiirmoe tagant tagant leiab arenenud uuskasutuskultuuri, märgib R2 tehnikakommentaarist Kristjan Port.

Põlvkond Z on praegu sugupõlvede loetelus kõige viimane ja tähistab aastatel 1995–2015 sündinuid 4–24-aastaseid. Neid võib pidada nutitelefoni põlvkonnaks, sest nad ei tea teistsugust maailma. Oluline osa selle generatsiooni maailmapildist on kujunenud alanud sajandi sündmuste ja tehnoloogiate mõjus.

Igaühes meist on midagi kõigile inimestele ajatult ühist. samas vihjatakse aga võimalusele, et kõige värskem generatsioon on kujunenud rohkem teistsuguseks kui varasemad uued sugupõlved. Nende teadvuse ärkamise ajale paigutuvad muutunud suhtumine seksuaalorientatsiooni, normaalse elu eelduseks olev katkematu ühendus veebiruumis toimetavate inimeste ja teenustega. Tarbitava meedia sisus on kadunud seriaali tähendus, sest eristada püütavaid osi vaadatakse katkestamatu voona ja tänavapildist olulisemaks on nutitelefoni fotosilma kaudu tajutud mulje inimestest.

Ajalehte The New York Times huvitas generatsiooni tarbimisharjumused. Vastuse leidmiseks intervjueerisid nad USA, Ühendkuningriigi ja Austraalia noori. Nende tarbimisharjumuste kujunemisel on oluliseks sotsiaalmeedia mõjutajate eeskujud ja nende loodud väärtused ning kiire tarnesüsteemi, odava hinnaga ja suure valikuga kaubandus, mis võtab vaidlemata mitte sobinud kauba tagasi. Asju on palju ja neid jõutakse vähe kasutada.

Jättes kõrvale sissetulekutest tulenev erisus hinnatundlikkuses, kirjeldab kuni paarikümne aastaste intervjueeritavate elu briti neiu, kes veedab argipäevadel umbes kolm tundi nutitelefonis. Ta püüab rahuldada Instagramis iga päev ca 500 järgija huve ja sirvida veebipoodide pakkumisi. Lemmikrõivaks on tal punane kleit. Neid oli tal vestluse ajal 14 tükki.

Enamuse oste teeb ta veebipoodidest. Ta ostab neist midagi vähemalt korra nädalas, enamasti väikeste summade eest suurusjärgus 10 eurot, mõnikord oluliselt rohkema eest. Intervjuule eelnenud nädalal ostis ta 11 asja. Neist kolm tükki saatis tagasi. Midagi saadab ta tagasi umbes kolmel neljandikul ostukordadest. Seetõttu on oluline, et kauplusel on võimalikult odav ja paindlik tarneviis.

Viimane mõjutab poe valikut, sest kaubale transpordihinna lisamine vähendab ostuisu. Näiteks on tal ühe poega aastane ühekordse tasuga leping, mille eest saadetakse talle kaup transpordikulu lisamata. Lõppeval aastal on ta jätnud endale umbes 80–100 ostetud eset. Üldiselt hindasid intervjueeritavad, et neil on kapis 200–600 riietumisega seotud asja.

Riiete valikul on oluline, kuidas näevad need välja sotsiaalmeediasse laetud piltidel. Kuna ostud on odavad, kannab ta neid vaid korra või paar. Ühte mainitud punastest kleitidest oli ta kandnud koguni kolm korda, mida pidavat olema "väga palju".

Põhjus on juba mainitud sotsiaalmeedia fotodele rajatud kuvand. Kuna fotosid peab üles laadima iga päev, siis on oluline, et ta ei kannaks samu rõivaid. Ta kardab, et samu rõivaid kandvaid inimesi ei peeta piisavalt stiilseks. Lisaks nõuab stiil, et rõivad vastaksid erinevatele olukordadele ja erinevatest olukordadest peab informeerima maailma fotograafiliselt.

Ostude odavuse tagant leiab arenenud uuskasutuskultuuri. Kuna temasuguseid ühe-kahe korra riiete kasutajaid on palju, leiavad veebis rõivad tee uuele ringile edasimüüjate kaudu. Sealt ostab ta ise asju, mis on maksnud algselt kordades rohkem. Vanu, õigemini paar korda kasutatud asju edasi müües vabaneb raha hankida endale ajutiselt midagi uut. Lõpuks leiab seegi tee kellegi järgmise selga.

Olukorda võib ette kujutada ühise suure riidekapina, millest osa asub veebiruumis, kuhu saadetakse pildil olnud ja kust saadakse uue pildi jaoks järgmine riideese. Majanduslikus mõttes peaks olulise huvirühma moodustama kaupu klientide ja ladude vahel transportivad ettevõtted. Nad ei pea midagi tootma. Samas saavad suure käibe pealt optimeerida tarneahelaid, et hoida hinnad madalatena.

Teise kaasuva nähtusena on tärkamas nn taastuv mood, milles valmistavad moebrändid uuskasutatavatest materjalidest uusi rõivakollektsioone. Need on seni keskmisest natukene kallimad ja antud loo kangelanna teab, et ta leiab sama välimuse jaoks lahenduse oluliselt odavamalt.

Mitu samal ajal elavat põlvkonda on viinud tehnoloogia tõttu märgatava osa suhtluseks olulisest kuvandist ja tarbimisest veebikeskkonda. Varasematele sugupõlvedele on see harjumist vajav väljakutse. Põlvkond Z on aga kõige puhtam näide uuest elukorraldusest, sest nad sündisid selle kujunemise ajal. Nende kaudu näeme vaid algust, sest veebimaailm alles õpib selle suhteliselt suure ja küpseva põlvkonna vajadusi mõistma, kujundama ja rahuldama.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Portaal"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: