Kristjan Port: õnnelikkus kolib internetti ({{commentsTotal}})

Ostukeskus.
Ostukeskus. Autor/allikas: Britt-knee/Creative Commons

Pühapäev, 20. märts oli ülemaailmne õnnelikkuse päev. Enne õnnetunde kogemise päeva anti õnnelikemate riikide edetabeli abil teada, kes võivad olla õnnelikud ilma seda teesklemata. Näiteks on Taanis ametlikult hea, aga meie paraku ei mahu isegi esimese viiekümne sekka.

Tehkem siis vähemalt õnnelikku nägu. Olime omal ajal rumalad, kui Taani väed Tallinna alt tagasi tõrjusime. Õnnelike esikümnesse kuuluvad kõik Põhjamaad. Eesti 72. koht edetabelis kedagi ei rõõmusta. Samas on meid vist raske rõõmustada, sest viimase kümne aasta jooksul eluga rahulolu ja õnne tajumise muutuse määra mõõtes oleme Valgevene järel 51. kohal imepisikese positiivse muutusega.

Kodanike õnne mõõtmine on oluline poliitikate kujundamise instrument. Nagu raportist selgub, eluga rahulolu ja õnne tajumist määravad mitmed tegurid. Käesoleva ülemaailmse uuringu puhul võetakse arvesse kuut tegurit: rahvusliku koguprodukti suurus, ootused eluea pikkusele, lahkuse ja annetamise tase, sotsiaalne tugi, vabadus ja korruptsioon.

Uuringu korraldajad pakuvad tuleviku jaoks nende arvates paremat, 11 vastusel baseeruvat metoodikat, aga kuni seda ootame, lootuses paista õnnelikumana, peatugem ühel seni nimetamata õnnelikuks tegemise teguril. Selleks on uute asjade saamine. Sel moel on võimalik tasuta õnne tajuda jõulude ja sünnipäeva ajal. Ülejäänud kordadel peame õnne panuseid ostma. Asjaolu, mis täidab hommikust õhtuni inimestega kõik kaubanduskeskused. Ühtlasi teeb see õnnelikuks vähemalt poepidajad.

Siin on aga toimumas oluline muutus, millel on tagajärjed nii poodnikele kui ka ostjatele. Uue ajastu saabumisest saab paremini aimu suuremates riikides ja väga suurte kaupmeeste puhul. Näiteks kavandab maailma suurim kaubamajakett Walmart USA turul 250 kaubanduskeskuse sulgemist. Börsil kaubeldavate jaekaubandushiidude aktsiad on hakanud 2015. aastal järsult kukkuma ja juhtkondi on tabanud väljavahetamiste laine.

Kaubanduskeskuste langevat ostutrendi põhjustavaid tegureid on mitu. Näiteks mängib olulist rolli kliima. Euroopas ja USA-s kliimavaatluste jätsid ajaloo soojemad talved poodidesse ostjaid ootama miljonid kampsunid, joped ja soojapuhurid. Ilma karjuva vajaduseta ei käidud neid kaubanduskeskustes isegi proovimas. Koju jäid nii ostjad kui ka raha. Kuid raha on rahutu ja inimesed vajavad õnnetunnet. Seega liikus raha teist teed kaudu uusi asju koju tooma.

Rahast ja majandamisest huvitunud veebiväljaande Motley Fooli andmetel algab tänapäeval kolmest ostetavast asjast ühe leidmine online-poest nimega Amazon. See pole ainuke veebikeskkonnas kauba müüja. Tõenäoliselt on virtuaalsete poodide väisamine veelgi levinum. Nähtamatute kaupmeeste hulka kuuluvad kindlasti Google'i otsingukeskkond ja Facebook koos suunatud reklaamide ja uute asjade eelistusi soovitavate sõprade-tuttavatega.

Kui konkreetsed arvnäitajad kõrvale jätta, siis nähtusena pole kirjeldatud fenomen eriline uudis. Tellistest või hiireklikiga ekraanil koosnevate poodide olelusvõitlust on meedia kajastanud alates eelmise sajandi lõpust. Traditsioonilised kaubanduskeskused on vahepeal õppinud, kuidas õnne ja argiasjade hädas inimesi paremini enda juurde tuua. Andes omal moel tehnoloogiate ning teenusearendajate motivatsioonile juurde hoogu otsida inimeste mugavust ekspluateerivad lahendusi.

Tehnoloogiaarendajate jaoks pole vahet, kas leiutada midagi traditsioonilisemale või virtuaalsemale kaubapakkujale. Ometi võib Amazoni ja teiste veebis tegutsevate kaupmeeste kasvavast edust välja lugeda, kes on ammutanud suuremat kasu. Paradoksaalselt aitavad poepidajad tellistest leti virtualiseerumisele kaasa ka ise, püüdes veebipoode pidada.

Samal ajal muudetakse füüsilised kauplused kliendi elamuste keskusteks. Sealt saadakse kaup kätte koos täiendava õnnelikkuse massaažiga uudsete teenuste ja keskkonna vormis. See motiveerib omakorda koguma klientide kohta kõiksugu andmeid, kuna ainult nii saab talle pakkuda võimalikult suurt meelehead.

See tähendab, et kui mõnes riigis napibki õnne, siis mine ja jõlgu kaubanduskeskuses.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: