Euraasia nüüdisinimestest sadu tuhandeid aastaid varem koloniseerinud neandertallased on oma tahumatute näojoonte, suure nina ja rohmaka lõua poolest teada-tuntud. Liik hääbus arheoloogiliste leidude põhjal olematusse umbes 30 000 aastat tagasi. Samal ajal on jäänud ebaselgemaks, millal nüüdisinimeste eellased ja neandertallased ühisest esivanemast lahknesid. Erinevate hüpoteeside kohaselt võis see toimuda 130-780 tuhande aasta eest. Alalhoidlikumate hinnangute alusel saab selgelt neandertallastele omistada umbes 200 000 vanuseid säilmeid.

Värske leid võib seeläbi varajaste inimeste põlvnemislugu senisest veelgi mitmetahulisemaks muuta. Juba eelmise aasta detsembris samast koopast leitud 400 000 aasta vanune pärilikkusaine toetas hüpoteesi, mille kohaselt meenutas toonane Maa fantaasiakirjandusest tuntud Sõrmuste Isanda maailma, kus elasid korraga mitmed nüüdisinimesi meenutavad suhtelises eraldatuses elavad liigikesed.

Juan Luis Arsuaga Ferrerasi töörühma poolt läbiviidud analüüs kinnitab, et koopas hukkunud inimestel on mitmed neandertallastele iseloomulikud tunnused, näiteks esiletungivad kulmuluud, rohmakad põsed ja nägu ning liigile omane hammaste kuju. Kuigi seitset varem leitud kolpa oli varem omistatud Homo heidelbergensis'ele, neandertallaste oletatavale esivanemale, viitab värske töö, et tegu oli pigem juba neandertallaste endiga. Vastleitud kolpade paksus on aga väiksem kui hilisematel neandertallastel. See oleks heas kooskõlas liigi järkjärgulise evolutsiooniga.

Kuid tõlgendusel on Achielluse kand. Neandertallaste evolutsiooni ja muundumist on tihedalt seostatud jääaegadega. Umbes 400 000 aastat tagasi oli piirkonna kliima praegusest aga vaid veidi külmem ja kuivem, misläbi poleks see pruukinud kujutada piisavalt tugevat survet, et niivõrd ulatuslike muutusteni viia. Ajakirjas Science ilmunud uurimusega kaasneva kommentaari kohaselt oleks võinud neandertallastele iseloomulike tunnuste laialdase avaldumiseni ja kinnistumiseni viia ka juhuslik geenitriiv.

See toetaks aga tõlgendust, mille kohaselt oli poole miljoni aasta tagune Maa evolutsiooni katselava, kus iidsed inimesed mitmetel erinevatel katselappidel õilmitsesid ja hääbusid. Inimeste põlvnemislugu oleks kõike muud kui selgelt piiritletav ja lineaarne. Pilti võiks selgemaks muuta luudes säilinud pärilikkusaine analüüs. Möödunud detsembris ilmunud uurimuses tõestati, et sobilike meetoditega on võimalik järjestada isegi ulatuslikult killustunud 400 000 aasta vanust pärilikkusainet.

Uurimus ilmus ajakirjas Science.