Merkuuri teine katse astronoome eksitada luhtus ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Autor/allikas: NASA/JHU-APL/Washingtoni ülikool

Merkuuri ümber tiirleva Messengeri satelliidi poolt tehtud fotod näitavad, et Päikese lähima naabri läbimõõt on viimase nelja miljardi aastaga 14 kilomeetri võrra vähenenud, mis võimaldab viimaks vaatlustulemused ja teooria kooskõlla viia.

Planeetide sisemus on juba alates nende moodustumisest saati järjepidevalt jahtunud. Valdav enamik materjale tõmbub aga paratamatult temperatuuri langedes kokku. Maal pole võimalik nähtusest pinnavormide põhjal väga hästi aimu saada. Planeedi litosfäär ehk välimine tahke kest on väiksemateks laamadeks jagunenud, misläbi on need planeedi kahanedes lihtsalt üksteise alla sukeldunud. Ent väiksemate ja kiiremini jahtunud kehade, kus laamtektoonikat ei esine, puhul hakkab nende pind kuivava rosina sarnaselt kortsuma.

Planeediteadlaste poolt loodud teooriad ennustavad samas suhteliselt täpselt, kui palju need Päikesesüsteemi alguspäevist kahanenud on. Ent ennustused ja reaalsed vaatlusandmed ei paistnud Merkuuri puhul kokku langevat. Mariner 10 sondi möödalennu ajal tehtud fotod näitasid, et planeedil pinnal leiduvad kortsud olid ennustatust laugemad. Nende põhjal sai väita, et planeedi läbimõõt on ajastuste vältel kahanenud ainult kaks kuni kuus kilomeetrit, mil teooria nägi ette kuni kümme korda ulatuslikumat kahanemist.

Merkuuri alates 2011. aastast kaardistanud Messengeri satelliidi poolt kogutud andmed on aga ennustustega paremini kooskõlas. Paul Byrne'i töörühm uuris pea kuuest tuhandest planeedil leiduvast vallist ja mäeahelikkust tehtud ülesvõtet. Nende põhjal võib oletada, et planeet on kahanenud kaheksa kuni neliteist kilomeetrit.

Byrne'i hinnangul näitavad tulemused, et mäeahelikud ja vallid pole üle kogu Merkuuri ühtlaselt jaotunud. Mariner 10 jõudis aga planeedist pildistada vaid väikest osa. Mäeahelike asümmeetriat võis samas planeedi pindmise kihi moodustavate kivimite erineva tugevusega põhjal oodata.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Geoscience.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Nature Geoscience

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: