J. Panksepp: inimeste käitumist suunab 7 liikumapanevat jõudu

Toimetaja Astra Merivee
Huvi psühholoogia ja neuroloogiliste
protsesside vastu tekkis Jaak Panksepal ülikooli päevil
vaimuhaiglas öiseid vahetusi tehes. Teda hakkasid huvitama
psüühiliste häirete algpõhjused ning see, kuidas närvid, aju,
emotsioonid ja karmid diagnoosid omavahel seotud on. See ärgitas
teda pärast inseneriteaduste tudeerimist alustama õpinguid
kliinilise bioloogia vallas, kuid kuna teda huvitas aju ehitus, siis
uuris ta oma magistritöös juba aju elektrilise stimulatsiooni ja
lokaalse ajukahjustuse mõju käitumisele.
Uurimistööd tehes mõistis Panksepp,
et selleks, et mõista inimeste emotsioone ja mehhanisme, mis inimese
psüühikat mõjutavad, tuleb kõigepealt tundma õppida loomade
psüühikat. Tema teadlaskarjääri algus ja esimesed aju-uuringud
langesid kokku nii-öelda neuroteadusliku revolutsiooniga, kus aju
uurimine muutus ühtäkki popiks. Kirjeldamaks uut infot, mida ta
loomade emotsioone uurides teada sai ning määratlemaks ka
emotsioonide neuraalseid mehhanisme uurivat valdkonda, võttis ta
kasutusele uue termini "afektiivne neuroteadus".
Afektiivse neuroteaduses
revolutsioonilisi avastusi tehes lõi professor Panksepp oma
õnnelikkuse skaala, mille alguspunktiks on otsingud: õnne,
rahulduse, inimväärse elu, aga ka väärilise tasu otsingud.
.Neuropsühholoog Panksepp nimetab otsimist emotsioonide vanaisaks,
sest otsimine kui vastupandamatu vajadus uue teabe järele on
imetajate aju ürgne omadus. Panksepa teooria järgi tekib otsimise
ja sealtkaudu kõikvõimalike seoste loomisega teatud ajupiirkondades
erutusseisund. Uudistava käitumise käivitaja on ju neurohormoon ja
virgatsaine dopamiin. See on aine, mis paneb meid sportima, armuma,
tegutsema, rõõmutsema. Dopamiinitase mõjutab ka mälu, õppimis-
ja tähelepanuvõimet, loovust ja tuju. Panksepp ütleb, et dopamiin
soodustab “innukuse ja sihikindla kavatsuse seisundeid”.
Teine liikumapanev jõud on raev –
viha liigikaaslaste vastu, kes jahivad samu asju. Ja kolmas - hirm
neist ilma jääda. Neljas põhisoov on vajadus paljuneda, järglasi
saada. Kuna see on üheltpoolt seotud seksiga, ja teisalt õnnega
järglaste üle, nimetab Panksepp seda lustiks. Olulist vahet teeb ta
meeste ja naiste lustisoovi vahel. Just selle erinevuse pärast
erinevad sood tema arvates sageli teineteist ei mõista. Viies on
hoolitsemise vajadus, mis avaldub järglaste saamisel. Kuues protsess
– paanika – avaldub abitutel beebidel, kes tunnetavad, et
ellujäämiseks on neil vaja teiste abi. 20 aasta jooksul välja
töötatud primaarsete protsesside rea lõpetavad siiski
optimistlikumad noodid – viimast, seitsmendat neist nimetab ta
vajaduseks mängida, sest mängimata ei saa meist keegi elus läbi.
Vaata veel saadet "Püramiidi tipus", kus J. Panksepp räägib oma teadustööst ja olulisematest avastustest