ERC-i stardigrantide edukusmäär langes aastaga hüppeliselt

Euroopa Teadusnõukogu (ERC) stardigrantide edukusmäär langeb lõppenud taotlusvoorus hinnanguliselt alla viie protsendi, mis on madalaim näitaja alates programmi esimesest taotlusvoorust 2007. aastal. Teadlased hoiatavad, et nii tihedas konkurentsis muutuvad hindamispaneelide valikud loteriiks.
ERC toetab Euroopa Liidu alusteadusi aastas ligi kolme miljardi euroga. Stardigrant pakub noorele teadlasele viieks aastaks 1,5 miljoni euro suurust eelarvet, muutes selle Euroopa noorteadlastele üheks ihaldusväärsemaks rahastusallikaks.
Seekord laekus nõukogule uues stardigrantide taotlusvoorus 7710 sooviavaldust ehk aastaga kasvas huviliste hulk 60 protsenti. Nõukogu jagab eelarvekärbete tõttu aga vaid 373 toetust, kuigi aasta tagasi jagati uurijatele 421 granti. Ühtlasi kahanes taotlusvooru maht 705 miljonilt eurolt 594 miljoni euroni. Süsteemibioloog Devang Mehta nentis seetõttu ajakirja Nature uudistoimetusele, et tekkinud olukord meenutab juba loteriid.
Kasvu taga on mitu tegurit. Nõukogu muutis hiljuti toetuse küsimise reegleid ja lubas stardigranti taotleda teadlastel, kes kaitsesid doktorikraadi kuni kümme aastat tagasi. Varasemalt piirnes see aken kahe kuni seitsme aastaga, avades seega võimaluse tuhandetele täiendavatele uurijatele.
Teadlased näevad hüppelise kasvu taga ka tehisintellekti võidukäiku. Keelemudelid aitavad rahataotlusi varasemast kordades kiiremini kirjutada ja vormistada. Probleemi tunnistas ka ERC-i president Maria Leptin, kuid hoiatas samas teadlasi tehisaru pakutava abi eest. Kui kõik teadlased toetuvad samadele algoritmidele, toodavad nad lõpuks täpselt samasugust sisutühja massi. Teisalt puudub praegu ERC-i võimalus täpselt hinnata, kui suure osa uutest taotlustest masin tegelikult kirjutas.
Esitatud avalduste arvu kasv suurendab hüppeliselt ka hindamispaneelide ekspertide koormust. Mõned paneelid peavad läbi töötama üle 250 taotluse, kuigi varasemalt jäi see arv 50 ja 150 vahele. Leptin nentis, et ekspertide aja säästmiseks kaotas nõukogu kohustuse arutada igat projekti süvitsi. Ametnikud jätsid põhjaliku analüüsi hindajatele vabatahtlikuks valikuks.
Viimane õlekõrs
Teisalt sunnivad riiklikud ja piirkondlikud eelarvekärped teadlasi otsima üha enam tuge suurtest Euroopa fondidest. Eurodocsi endine president Nicola Dengo viitas Euroopa rahastusele kui kuldsele piletile, mis meelitab ligi ka nende riikide teadlasi, kes muidu Euroopa poole ei vaataks.
Georgia Tehnoloogiainstituudi molekulaarbioloog Lynn Kamerlin tõi näite Ameerika Ühendriikidest, kus teadlased saavad teadusraha kätte järjest suurema vaevaga, mis suunab Euroopa Teadusnõukogu ukse taha ka ameeriklasi.
Euroopa Ülikoolide Assotsiatsiooni peasekretär Amanda Crowfoot nentis väljaandele News Tank Academic, et praegune hindamissüsteem kaotab sellega oma mõtte. Kui edukusmäär langeb alla viie protsendi, ei suuda taotluse esitamisele kulutatud aeg ja raha end enam õigustada. Pealegi peavad uute reeglite tõttu konkureerima noored teadlased vähema raha nimel kolleegidega, kellel on nendest kümnendi jagu rohkem kogemusi.
Loteriihõng
Lynn Kamerlin märkis, et teadusgrantide ideaalne edukusmäär asub 20 protsendi juures. Kui künnis langeb madalamale, kaotavad eksperdid võime eristada parimaid töid objektiivsete kriteeriumite alusel. Alternatiivse mudelina pakkus ta välja süsteemi, mida mõned teised rahastajad juba katsetavad. Ekspertide rühm valib välja tugevaima viiendiku taotlustest ja loosib seejärel võitjad juhuslikult.
Peale stardigrantide on langenud ka teiste Euroopa Liidu teadustoetuste edukusmäär. Näiteks vähenes järeldoktoritele mõeldud Marie Skłodowska-Curie Actions stipendiumite edukusmäär kahe aastaga 16,6 protsendilt 7,4 protsendile. Euroopa Komisjon lisas seetõttu MSCA programmi eelarvesse täiendavalt 210 miljonit eurot.
Kogenud teadlasi toetava ERC-i tippteadlase grandi (Advanced Grant) taotluste hulk kasvas kahe aastaga 37 protsenti. Kui 2024. aastal sai Euroopa Teadusnõukogu 2534 sooviavaldust, siis 2026. aastal esitasid teadlased juba 3458 taotlust.
Väiksemaid uurimisrühmi rahastav sünergiagrandi (Synergy Grant) saamiseks esitasid teadlased 2026. aastal 957 taotlust ehk 34 protsenti varasemast enam. Seejuures kasvas sooviavalduste hulk juba 2025. aastal 30 protsenti.
Karjääri keskpaika jõudnud uurijaid toetav väljakujunenud teadlase grandile (Consolidator Grant) esitasid teadlased 3060 taotlust. Ehkki avalduste arv jäi napilt alla 2025. aastale, ületaa tulemus 2024. aasta taset endiselt 32 protsendi võrra.
Euroopa Teadusnõukogu eelarvet ootavad aga 2028. aastast ees potentsiaalsed kärped, võib väljaantavate grantide arvu veelgi vähendada.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa


















