Giulia Prete ja ta kolleegid Itaaliast Chieti-Pescara Ülikoolist hakkasid teema vastu huvi tundma, kui taipasid, et vasakukäelisusel peab paremakäelisuse ees mingeid eeliseid olema, kui see omadus on evolutsioonisurvele läbi aegade vastu pidanud ja umbes kümnel protsendil inimestest püsima jäänud ka elukeskkonnas, mis on kujundatud eelkõige paremakäeliste jaoks.

Teadlased uurisid enam kui tuhande inimese vastuseid küsitlusele, kus nad avaldasid oma käelisuse ning hulga isikuomadusi, muu hulgas ka motivatsiooniga seotuid.

Järgmisse küsitlusvooru valisid teadlased esimese vooru läbinuist 483 tugevalt paremat kätt eelistavat ja 50 tugevalt vasakut kätt eelistavat inimest.

Selles voorus keskendusid küsimused juba lähemalt inimeste võistlusvaimule, aga ka ärevuse- ja depressioonikalduvusele.

Edasi valisid teadlased välja 24 vasaku- ja 24 paremakäelist, kes kutsuti mängulist katset tegema.

Mängus anti katseisikutele ette üheksa väikese auguga tahvel, millesse tuli kiiruse peale ainult üht kätt kasutades pista üheksa pulka.

Katseisikute käitumist analüüsides selgus, et vasakukäelised ilmutasid paremakäelistest tugevamat võistlusvaimu. Paremakäelistest vähem kaldusid nad ärevust tundma ja selle pärast võistlusmomenti vältima.

Teisalt aga selgus, et otsesel mänguosavusel ei olnud käelisusega mingit seost: vasaku- ja paremakäelised pistsid pulki auku keskmiselt ühe kiiresti.

Teadlased kirjutavad ajakirjas Scientific Reports, et nende tulemus on kooskõlas varasema tähelepanekuga, mille järgi annab paremakäelisus inimesele eelise koostöös suuremates gruppides, vasakukäelisus paistab aga eeliseks olevat üks-ühe-vastu olukordades.

Asjaolu, et vasakukäelisusel on mõnedes olukordades paremakäelisuse ees eeliseid, aitabki seletada selle omaduse seniajani püsima jäämist inimeste seas.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.