Maa magnetväli ja õhu hapnikutase muutuvad käsikäes
Kaks põhilist asja, mida peaaegu kõik inimesed maakera kohta teavad, on see, et meie planeedi atmosfääris on rohkesti hapnikku, ja see, et maakera ümbritseb päris tugev magnetväli.
Kuid ka teadlased ei teadnud veel peaaegu tänase päevani, et need kaks asja võivad olla ka omavahel tihedalt seotud.
Nüüd on rühm Ameerika ja Briti teadlasi tähele pannud, et atmosfääri hapnikusisaldus ja magnetvälja tugevus on viimase poole miljardi aasta jooksul muutunud käsikäes.
Weijia Kuang NASA Goddardi kosmoselennukeskusest Greenbelti linnakeses Washingtoni lähedal kirjutab koos kolleegidega ajakirjas Science Advances, et avastatud seos võib osutada tugevale sidemele planeedi sisemuses kulgevate protsesside ja planeedi pinnal valitsevate elusõbralike tingimuste vahel.
Võib-olla ei sõltugi maakera elukõlbulikkus mitte ainult pinnapealsetest nähtustest ja atmosfääris toimuvast, vaid sel on ka palju sügavam tagapõhi.
Maa magnetvälja hoiab ülal kuumast püdelate rauamasside liikumine maakera tuuma pealiskihtides.
Liikumine ei ole päris ühtlane ja nii võib magnetväli läbi geoloogiliste ajastute kord tugevneda, kord nõrgeneda.
Maa magnetväli kaitseb atmosfääri Päikeselt tulvavate suure energiaga osakeste eest. Kuidas see kaitse täpselt toimib, ei ole veel päris selge.
Kuang ja ta kolleegid hakkasidki hapniku ja magnetvälja seoste vastu huvi tundma lootuses saada sellest kaitsetoimest rohkem aimu.
Nad uurisid andmeid vanade magnetilisest materjalist mineraalide kohta, millesse on magnervälja omaaegsest tugevusest märke jäänud.
Vanade kivimite ja mineraalide koostise põhjal said nad teada kunagisi hapnikutasemeid.
Kuigi nii magnetvälja- kui ka hapnikuandmeid on ajapikku kogunenud rohkesti, ei ole neid varem omavahel palju taibatud kõrvutada.
Oma kõrvutuse põhjal saavad Kuang ja ta kaaslased nüüd öelda, et viimase 540 miljoni aasta jooksul, enam-vähem kuulsast kambriumi plahvatusest peale, on selge korrelatsioon täiesti olemas.
See osutab võimalusele, et nähtused on ka põhjuslikult seotud.
Millised need põhjused olla võiksid, teadlased täpselt ei tea, kuid kavatsevad edaspidi kõrvutada veelgi vanemaid andmeid, et teada saada, kas magnetvälja ja hapnikutaseme koosmuutusi tuli ette ka maakera kaugemas minevikus.
