Tänavune jaanuar on olnud keskmisest paari kraadi võrra külmem ja ilmaprognoosid näitavad, et talvine ilm ei taandu niipea. Tõnissoni hinnangul on ilm praegu külmalainel, mis toob veebruari alguses kaasa käesoleva talve ühed madalamad temperatuurid. "Kuskil 2.–3. veebruarini ei ole võimatu, et Eestis tulevad uued külmarekordid ja temperatuur võib täitsa 30 kraadi juurde välja jõuda," märkis Tõnisson. Sellega kaasneb kohati tugev tuul, mis muudab tunde veelgi ebameeldivamaks.

Pärast veebruari alguse krõbedat pakast peaks saabuma pehmem talveilm, kus termomeetrinäidud jäävad viie ja kümne külmakraadi vahele. Suurt soojenemist aga silmapiiril ei ole. "Pika prognoosi järgi paistab, et enne vabariigi aastapäeva pigem plussi ei näita," tõdes teadur. Kuigi päikese käes võib temperatuur hetkeks nulli lähedale või kergelt plussi tõusta, püsib üldine foon miinuses.

Lund tuleb juurde

Kui veebruari alguse suured külmad mööduvad sademeteta, siis kuu edenedes on oodata ilmaolude muutumist. Alates 2.–3. veebruarist võib Eestisse jõuda märkimisväärne kogus sademeid. Tõnisson soovitab lumetõrjujatel selleks valmis olla: "Sealt edasi võib tulla üsna palju tuisust ja lumist ilma. Nii et kui teid lahti lükata, siis lükake hunnikud igaks juhuks kaugemale, et uuele lumele ruumi oleks."

Teisalt on see hea uudis talispordisõpradele, sest vähemalt lähinädalatel püsib ilm suusatamiseks soodne. Vanemteadur julgeb prognoosida head radade olukorda ka eelseisvaks Tartu Maratoniks. "Ma arvan, et ei paku üle, kui ütlen, et Tartu Maratonini võiks olla päris okei talveilm," sõnas ta.

Süüdi on nõrk polaarpööris

Praeguste krõbedate ilmade taga on atmosfäärinähtus nimega polaarpööris. Tugev pööris hoiab külma õhu polaaraladel lõksus, kuid hetkel on pööris nõrk. "Kui pööris on nõrk, siis sopistub külm siit-sealt välja ja jõuab päris kaugele lõunasse," selgitas Tõnisson. See põhjustab olukorra, kus arktiline õhumass liigub tavatult kaugele, ulatudes kohati isegi Vahemere äärde.

Teadlased seostavad polaarpöörise nõrgenemist kliimamuutustega, eriti Arktika kiire soojenemisega. Kuna temperatuurikontrast pooluse ja lõunapoolsemate alade vahel väheneb, ei püsi külm õhk enam stabiilselt põhjas. "Kuna Arktika soojeneb kõige kiiremini, juhtub sagedamini, et külm õhk jõuab kaugemale lõunasse," lisas Tõnisson. Sama nähtus põhjustab praegu ekstreemseid ilmaolusid ka Ameerika Ühendriikides.

Kuigi päike käib juba Eestis kõrgemalt, on tõeline kevad tänavu ilmselt visa tulema. Eriti puudutab see rannikualasid, kus talvine jahedus langetab oluliselt mere temperatuuri. "Kuna meri on sel aastal hästi maha jahtunud ja jääd on üsna palju, võtab sulamine oma kuu aega," prognoosis Tõnisson. Seetõttu võib kevade saabumine rannikul tavapärasest kauem vinduda.