Keha jahtumine sõltub mitte üksnes temperatuurist, vaid ka tuulest. Mida tugevam on tuul, seda kiiremini kaotab keha soojust.

Meteoroloogid kasutavad külmatunde arvutamiseks mitmeid valemeid, lähtudes tegelikust õhutemperatuurist ning tuule kiirusest. Aastakümneid oli kasutusel ameeriklaste Paul Siple'i ja Charles Passeli indeks ehk nn tuule-külmatunde indeks (ingl wind chill index), mille nad tuletasid 1939. aastal Antarktikas talvitumise ajal.

Uurijad asetasid veega täidetud plastpudelid pakase ja tuule kätte ning mõõtsid nende pinna jahtumise kiirust. Inimese nahk on veepudelist aga erinev ning paljuski sõltub tuule jahutav mõju inimese tervisest, riietusest ning sellest, kui suur osa kehapinnast on ilma mõjule avatud. Külm vihm või isegi udu tekitavad jahedustunnet, sest vesi juhib paremini kehast soojust ära.

Ameeriklaste valemi järgi on inimene üsna külmakartlik. Aastal 2002 võeti kõigepealt Kanadas kasutusele uus valem. Selle parameetrid arvestavad täpsemalt inimese keha soojusbilanssi, nahakudede takistust, tuule kiirust standardsel kümne meetri kõrgusel jm. Inimestega tehtud katsete alusel saadi uus tuule-külma indeks ja on seega rakendatav ainult inimeste puhul.

Tuule-külma indeks näitab külmakraade, mida inimorganism tajub, arvestades sealjuures ka tuule kiirust. Tuule-külma indeks on alati madalam kui õhutemperatuur. See iseloomustab kehasoojuse kaotamise intensiivsust tuule korral ning annab vajalikku informatsiooni, et hoiatada inimesi hüpotermia ehk alajahtumise eest.

Valem arvestab näonaha omadusi, aga ka tuule kiirust näo kõrgusel, mitte kümnemeetrise masti otsas. Samuti arvestab see inimese liikumiskiirust: kuus kilomeetrit tunnis. Valemi väljatöötamisel on rakendatud ka kaasaegset soojusülekande teooriat. Positiivse õhutemperatuuri korral indeksit ei arvutata.

Tuule-külma indeks on nähtav ilmateenistuse vaatlusandmete veebilehel (üleval paremal valik "tuulekülm"). Teiseks saab vaadata Keskkonnaagentuuri ILM+ äpist temperatuure oma kodukohas (kirjuta aadress otsingusse) ja temperatuuri all näitab kohe ka "tundub nagu … ".

Tuule-külma indeksi alusel saab otsustada, kui kaua võib antud tingimustes katmata nahaga õues turvaliselt viibida. Seda võib vaadata Terviseameti lehel.