Orangutanide toidukultuur kandub emalt lastele
Orangutani emad õpetavad oma lastele põhjalikult selgeks, milliseid taimi ja loomi on kasulik süüa.
Kui noorloom iseseisvat elu alustab on tal teada ligi 250 toitu, mida ta oskab ka otsida ja vajadusel töödelda.
Saksa, Šveitsi, Indoneesia ja Briti teadlaste värskest uuringust selgub, et ilma ema õpetuseta, ei suuda orangutangid iseseisvalt toitumistarkusi järeleproovimismeetodil kaugeltki nii hästi omandada.
Elliot Howard-Spink ja ta kolleegid Konstanzi Ülikoolist uurisid läbi suure hulga andmeid, mida oli varem kogutud Indoneesias Sumatra saarel metsikult elavatest orangutanidest.
Andmed sisaldasid muu hulgas 12 aasta jagu igapäevaseid, mõne minutilise vahega tehtud ülestähendusi.
Andmete alusel koostasid teadlased ka arvutimudeli, mis simuleeris seda, kuidas orangutanid mitmesugustest allikatest toitumistarkusi omandavad, nii kaaslaste käitumist seirates kui ka iseseisvalt katsetades.
Mudel tuli teha seepärast, et orangutane teaduse nimel emahoolest ilma jätta ei kõlba.
Mudel näitas, et omal käel õppides ja teiste tegemisi nägemata, ei jõudnud loomad täielikule toiduteadmiste pagasile lähedalegi. Isegi, kui neil oli suurel hulgal kokkupuuteid süüa sündivate taimede ja loomadega.
Nii järeldavad Howard-Spink ja kaasautorid ajakirjas Nature Human Behaviour, et orangutanide toitumismustrid kujunevad välja kultuurilise kuhjumise teel üle paljude põlvkondade.
Edasi tuleks teadlaste sõnul uurida, kuidas aitab kultuuriliselt kuhjuv toitumistarkus orangutanidel tagada piisavat toitumust, edu ja säilenõtkust.
Täiskasvanud orangutanid elavad enamasti üksinda, seepärast on lapsepõlves kogutud elutarkus kuldaväärt.
Howard-Spinki ja ta kolleegide uuringul võib olla praktiline tähtsus orangutanide kaitsel, sest nende arukate inimahvide arvukus kahaneb kiiresti.
Muu hulgas on tähtis, et orvuna inimeste juures üles kasvanud orangutanid saaksid metsistumise järel iseseisva eluga võimalikult hästi hakkama.
Pildil püüab noor orangutan ema valvsa pilgu all oksaraoga termiite.
