Tänapäeva tehnoloogia, sealhulgas tehisaru ja võimekad taskuarvutid, on muutnud matemaatika õppimist, kuid pole kaotanud vajadust mõista aine põhitõdesid. Tamme sõnul on tehnoloogia õppetöös oluline tööriist, kuid selle kasutamine eeldab kriitilist meelt. "Sa pead oskama hinnata, kas see on reaalne, kas üldse võib tulla selline lahend," selgitas õpetaja saates "Huvitaja": "Kui ta võtabki niimoodi, et toksib ülesande taskuarvutisse sisse, kirjutab välja vastuse ja ei tee järeldusi ega analüüsi seda, mis ta tegi, läheb kogu asi untsu."

Sama põhimõte kehtib tehisaru puhul. Tamm küsis hiljuti oma 10. klassi õpilastelt, kui palju nemad tehisaru matemaatikas kasutavad. Noored tunnistasid, et küsivad abi siis, kui koduülesandega hätta jäävad. Siiski pole tegu imerohuga. "Kui ta ei saa abi sealt, ei saa abi klassikaaslaselt, siis ta tuleb ikkagi hommikul kooli ja küsib," sõnas Tamm. Kuigi tehisaru võib vahel näidata ka lahenduskäiku, ei juhtu seda iga kord ja süsteemi ennast tuleb veel palju õpetada.

Üks levinumaid küsimusi, millega matemaatikaõpetajad silmitsi seisavad, on "kus mul seda elus vaja on?". Tamm tõdes, et kui põhikoolis on õpilastel vahel raske aine praktilist väärtust näha, siis gümnaasiumisse jõudnud noored on juba teadlikumad.

Nad mõistavad, et matemaatika on hierarhiline süsteem, kus uute ja keerulisemate teemade omandamiseks peavad algtõed selged olema. "Gümnaasiumis nad teavad, kuhu nad liiguvad, mis nende eesmärk on, ja seda, et ma ei saa saavutada järgmist astet, kui ma ei ole eelnevat läbinud," märkis õpetaja.

Tamm rõhutas, et matemaatika õppimise peaeesmärk on ajuteening ja loogilise mõtlemise arendamine. "Me õpime matemaatikat ju selleks, et meie aju teeks teistmoodi tööd, et ta mõtleks, ta looks seoseid," laiendas õpetaja oma mõtet.

Ta tõi näitena kombinatoorika, mis sunnib õpilasi väga eriliselt mõtlema ja kaaluma kõiki võimalusi. Kuigi argielus ei pruugi tekkida vajadust kaste ja palle ümber paigutada, õpib aju ideid genereerima ja erinevaid lahenduskäike läbi mõtlema, mis on oluline oskus näiteks programmeerijatele.

Samas jagub matemaatikal ka praktilisi ja elulisi väljundeid. Nii mõnigi õpilane on Tamme sõnul hiljem tunnistanud, et näiteks Pythagorase teoreemi läks vaja kodu juures ehitades. Lisaks on matemaatika tihedalt seotud teiste ainetega, nagu füüsika, keemia ja bioloogiaga, mis vajavad kõik matemaatilisi instrumente. "Newton omal ajal ei saanud füüsikas edasi liikuda, kui ta ei loonud näiteks määratud integraali valemeid," tõi Tamm näite.

Viimasel ajal on matemaatikat hakatud võrdlema ka keeleõppega. "Kui sa ikkagi inglise keelt õpid ja sa teatud temaatika sõnu ei valda, siis sa ei saa sellel teemal ju suhelda," arutles Tamm: "Matemaatikas on sama asi. Sa pead õppima seda nagu keelt, sa pead teatud terminid ära õppima ja sa pead sellest tekstist aru saama." Seetõttu on aine omandamisel ülioluline ka funktsionaalne lugemisoskus, mis toetab nii eesti keele kui ka matemaatika õpet.

Soovitused e-rehkenduseks

E-rehkendus toimub juba järgmise nädala neljapäeval ja pakub võimaluse oma matemaatilised oskused proovile panna igas vanuses huvilistel. Ülesandeid on kaksteist ja need koostati vastavalt kooliastmetele, esimesest kuni kaheteistkümnenda klassini. Tamme sõnul on alguses oodata rohkem loogikale tuginevaid ülesandeid, kuid edasi liiguvad need spetsiifilisemate teadmiste valda.

Siiski julgustas ta kõiki võistlusel osalema. "Kui ta on ikka koolis õppinud, veidikese mõtleb, siis tal tuleb meelde ja kui võtab paberi ja pliiatsi kõrvale ja teeb endale mõne joonise ka sinna juurde, siis tegelikult annab küll ära teha ilma ühegi valemita," kinnitas Tamm.

Peamine soovitus osalejatele on proovida esmalt ise hakkama saada, mitte kohe tehisaru või muude abivahendite poole pöörduda. "Võta kindlasti kõrvale pastapliiats ja paber ja püüa ise teha. Ära mine tehisaru kallale," pani Kristel Tamm osalejatele südamele. "Väga palju ju proovib neid, kes lõpetasid gümnaasiumi juba aastaid tagasi. Neil tekib selline vau-efekt, et oi, ongi meeles ja ei olegi midagi hullu."