Septembri keskpaik on Kabli linnujaamas tavapäraselt lindude rände üks tipphetki, mis kestab oktoobri alguseni. Vaatamata teisipäeva hommikul valitsenud vihmasele ilmale on rändetegevus alanud. "Väikestviisi pöialpoisid siiski liiguvad," sõnas Tammekänd saates "Terevisioon". Ta lisas, et tegemist on Eesti kõige väiksema linnuga.

Sel sügisel on Tammekännu sõnul eriti silmatorkav sinitihaste rohkus. "Hästi arvukalt on sel aastal liikvel sinitihane. Tavapärasest nädal aega varem, võib-olla isegi rohkem, hakkas sinitihase massränne pihta," kinnitas ta. Spetsialisti sõnul on see märk liigi edukast pesitsusaastast.

Suurenenud arvukus tähendab, et kõigile ei jagu piisavalt toitu, mistõttu tulebki suunduda lõuna poole. "Nad ütlevad, et peab natukene süüa otsima ja kuskile lõuna poole liikuma, kus toitu natuke rohkem on," selgitas spetsialist.

Lisaks sinitihastele on oodata teiste liikide arvukat läbirännet. Pesitsusedukuse põhjal võib Tammekännu sõnul oodata ka rohket musttihase rännet. Praegused vihmased ilmad sunnivad linde aga paigal püsima.

Ilma paranedes ränne spetsialisti sõnul hoogustub. Järgmisel nädalal on oodata põhjatuult, mis toob endaga kaasa sookurgede massilise liikumise. "Siis võib kindlasti kogu Eestis näha väga arvukat sookurerännet. Hakkab väikestviisi sügise ilme ka meile siia Eestisse jõudma," ennustas Tammekänd.

Kabli linnujaamas püütakse linde kinni, et koguda nende kohta teaduslikke andmeid ja märgistada nad rõngastega. "Kui lind on käes, lähevad kõik andmed, mis me linnu kohta saada on, kirja ja iga linnukene saab endale unikaalse koodiga rõnga ümber jala," kirjeldas spetsialist protsessi.

Rõngastamine võimaldab jälgida lindude rändeteid, kiirust ja elupaigavalikut. Pole haruldane, et jaama satuvad uuesti linnud, kes on seal juba varem rõnga saanud. Samuti püütakse kinni teistes riikides, kõige arvukamalt Soomes, märgistatud linde. "Sedasi on võimalik lindude rändekiirust ja elupaigavalikut jälgida," märkis Tammekänd.